Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse.

Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et omavalitsused saaksid osutada teenuseid oma territooriumil elevatele inimestele. Kõikide sotsiaalteenuste andmine, erinevate kohaliku omavalitsuse poolt elanikele pakutavate soodustuste väljastamine, samuti valimistel osalemine ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumine toimub elukoha järgi.

NB! Elukoha muutuse korral tuleb rahvastikuregistrile teatada uus aadress 30 päeva jooksul.

Elukohateade esitatakse Võru Vallavalitsuse registripidajale, kui:

  • asute elama uude kohta;
  • muudate elukohta Eestis;
  • asute elama välismaale;
  • kolite välismaalt tagasi Eestisse.

Välisriigis elades saab inimene teavitada oma elukoha andmete muudatustest välisesindusele.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha täpsed ja täielikud aadressiandmed. Ühel aadressil elavad isikud (perekonnaliikmed) võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed.

Kui inimene kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi. Elukohateatel võib esitada ka sideandmed, milleks on näiteks telefon, e-posti aadress või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukoha aadress on märgitud üksnes küla või valla täpsusega.

Elukohateadet saab esitada:

  • kohalikus omavalitsuses registripidaja juures;
  • digitaalallkirjaga elektronposti teel;
  • riigiportaalis rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades www.eesti.ee, vajalik ID-kaardi olemasolu;
  • posti teel.

Vajalikud dokumendid elukohateate esitamisel:

  • elukohateade;
  • isikut tõendav dokument (lastel sünnitunnistus);
  • koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest, kui elukohateade esitatakse posti teel;
  • koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek, kui teate esitaja ei ole ruumi omanik. Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digitaalallkirjaga;
  • kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel - kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukohateate esitamiseks.

Ruumi omaniku õigustatud nõudmine

Juhul kui isiku elukohaks rahvastikuregistris on märgitud omanikule kuuluv ruum, aga elanikul pole õigust seda kasutada, elaniku ruumi kasutusõigus on lõppenud ja isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, siis on ruumi omanikul õigus esitada teade rahvastikuregistris olevate andmete muutmiseks (ehk lihtsamalt: elanik välja kirjutada).

Vajalikud dokumendid ruumi omaniku õigustatud nõudmisel esitamisel:

- elukoha aadressiandmete muutmise avaldus;
- dokumendid isiku(te) ruumi kasutamise õiguse lõppemise kohta.

Ruumi omaniku taotlusest teavitab kohalik omavalitsus elanikku tähitud kirjaga, samuti avaldatakse teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadeannetes avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada elamispinda.

Elukohatõendi väljastamine

Kodanikuportaalist http://www.eesti.ee/est/kodanik on nüüd inimestel endil võimalik rahvastikuregistri teenustepäringuga välja võtta oma elukohatõendit. Seega ei pea arvutikasutaja elukohatõendi saamiseks alati enam rahvastikuregistriametniku poole pöörduma.

Tõendi leiab kodanikuportaali vasakpoolsest menüüst „Rahvastikuregistri" teenuste alt. Valida „päringud" ning „elukohatõend PDF kujul".

Antud avaldust on võimalik esitada ainult digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks ID-kaarti või mobiil-ID lahendust.

Siseministeeriumi soovitus on, et inimene enne tõendi esitamist siiski uuriks tõendit nõudvalt asutuselt järele, kas nad sellist portaali digiallkirjaga dokumenti aktsepteerivad või mitte. Kui ei, tuleb endiselt esitada vallavalitsuse registripidajale kirjalik avaldus elukohatõendi väljastamiseks.

Isikukoodi taotlemine Euroopa Liidu kodanikule

Euroopa Liidu liikmesriikide, Islandi, Norra, Liechtensteini ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud (edaspidi EL kodanikud), kellel ei ole Eesti isikukoodi, saavad taotluse isikukoodi saamiseks esitada elukohajärgses valla- või linnavalitsuses samaaegselt elukohateatega.

Alaealise lapse või eestkostetava esitab isikukoodi taotluse vanem või eestkostja. Toimingu käigus on vaja täita alljärgnevad taotlused:


Elukoha registreerimisega omandavad EL kodanikud automaatselt 5-aastase tähtajalise elamisõiguse Eestis. Alles pärast elukoha registreerimist on isikutel võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole elamisõigust tõendava ID-kaardi saamiseks.

Täiendav info Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel

Elamisõiguse pikenemine ja alaline elamisõigus

Kui isikul on viie aasta möödudes endiselt Eesti elukoht rahvastikuregistris registreeritud, pikeneb tähtajaline elamisõigus automaatselt veel viieks aastaks. Samaaegselt tekib EL kodanikel õigus taotleda Eestis alalist elamisõigust. Selleks tuleb pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole.

Eestist lahkumine

Kui EL kodanik lahkub Eestist elama teise riiki, siis on vaja esitada uus elukohateade. Elukohateatega esitab EL kodanik oma uue elukoha andmed välisriigis. Elukohateatega esitab EL kdoanik oma uue elukoha andmed välisriigis ning sellega lõpeb EL kodanikul tähtajaline elamisõigus Eestis. Samuti on vaja pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole ID-kaardi kehtivuse lõpetamiseks.
Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed peavad tähtaajlise või alalise elamisõiguse saamiseks pöörduma Politsei ja Piirivalveametisse.

Sünni registreerimine

Lapse sünd registreeritakse vanema avalduse alusel esimese elukuu jooksul perekonnaseisuasutuses. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sel juhul tuleb ühendust võtta perekonnaseisuasutusega, kus sündi soovitakse registreerida ja teavitada asutust mõjuvast põhjusest.

Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused:

  • kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus;
  • maakonnakeskuses maavalitsus.

Sünni registreerimiseks esitatakse:

  • sünni registreerimise avaldus;
  • meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta;
  • vanemate isikut tõendavad dokumendid;
  • abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse
  • kui sündi registreerib üks vanematest, peab kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele nime panekuks
  • isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis.

Sünniakti kantakse:

emana - lapse sünnitanud naine;
isana - mees, kes

  • on lapse emaga abielus;
  • kes on isaduse omaks võtnud;
  • kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Sünni registreerimisel koostab ametnik sünnikande ja väljastab soovi korral sünnitõendi. Sünnikande väljastamine on riigilõivuvaba.

Lapse sündi saab registreerida ka elektrooniliselt riigiportaalis www.eesti.ee.

Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Eesti perekonnaseisuasutuses last topelt ei registreerita.

Vaata lisaks

Võru vallas makstakse lapse sünnitoetus välja kahes osas:

  • I osa 235 EUR makstakse lapse sünni puhul tingimusel, et vähemalt ühe lapsevanema elukohaks on olnud rahvastikuregistri andmebaasis 6 kuud enne lapse sündi Võru vald ja laps kantakse Võru valla elanike registrisse. Lisaks sünnitoetusele antakse imiku riiete kinkepakk;
  • II osa 65 EUR makstakse lapse 1-aastaseks saamisel kui sünd on registreeritud Võru vallas ja laps ning vähemalt üks vanem on jätkuvalt Võru valla elanik. Vanem esitab avalduse ja toetus kantakse taotleja arvelduskontole.

Surma registreerimine

Surma registreerivad valla- ja linnavalitsused ning maavalitsused (põhjendatud vajadusel ka Eesti välisesinduse konsulaarametnik) ning surmakanne koostatakse perekonnaseisuasutuses, kuhu sellekohane avaldus esitatakse. Perekonnaseisuasutus registreerib surma 3 tööpäeva jooksul surma registreerimise avalduse saamise päevast arvates.

Surma registreerib Eesti perekonnaseisuasutus, kui isik sureb Eestis. Samuti siis, kui välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis või välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus ja kui surm ei ole juba registreeritud välismaal.

Kui isik tunnistati surnuks kohtumääruse alusel, registreerib surma kohtu asukohajärgne maavalitsus.

Avaldus surma registreerimiseks tuleb esitada 7 päeva jooksul isiku surmapäevast või isiku surnult leidmise päevast arvates. Avalduse võib esitada surnu abikaasa, sugulane, hõimlane, isik, kes elas koos surnud isikuga, raviasutuse juht, politseinik või muu ametnik.

Surmakande tegemiseks tuleb perekonnaseisuasutusele esitada

1) arstlik surmateatis või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks kuulutamise kohta:
2) surnud isiku pass ja ID-kaart, kui isikul on mõlemad isikut tõendavad dokumendid, siis nii pass kui ka ID-kaart. Surnu isikut tõendavaid dokumente avaldajale ei tagastata.

Avaldajale väljastatakse tema soovil surma registreerimise kohta surmatõend. Surmatõendit ei väljastata surnult sündinud lapse kohta. Surnult sündinud lapse surma tõendab arstlik surmateatis ja selle kohta surmatõendit ei väljastata.

Surmakande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba.

Võru vallas matusetoetuse maksmise kord:

Matusetoetust makstakse 150 EUR isiku surma korral, kelle elukohaks rahvastikuregistris oli Võru vald. Matusetoetus makstakse lahkunu omastele või matuse korraldajale surmatunnistuse esitamisel.

Isikuandmete töötlemine

Kuidas töötleme Teie isikuandmeid ja eraelulist teavet

Võru Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus) kui ametiasutus täidab avaliku võimu ülesandeid. Lähtudes isikuandmete kaitse seadusest töötleb vallavalitsus andmeid vaid ulatuses, mis on vajalik talle pandud avalike ülesannete täitmiseks.

Tulenevalt seadusest on vallavalitsusel kui ametiasutusel kohustus teatud osa dokumentidest ja teabest internetis avaldada või muul viisil igaühele kättesaadavaks teha. Oma tegevuse käigus kogub ja töötleb ametiasutus isikuandmeid ja isikute eraelu puudutvat teavet. 

Seadused on isikuandmete ja eraelu puudutava teabe menetlemiseks ja töötlemiseks näinud ette kitsendused. Vallavalitsuse sisemise töökorraldusega püüame teha kõik, et eraelu võimalikult vähe riivataks ning asutusesiseseks teabeks tunnistatud isikuandmed ei satuks kolmandate isikute valdusse.

Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on õigus igaühel tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega ning teada saada, millises ulatuses ja eesmärgil on teda puudutavaid isikuandmeid töödeldud. Kui isiku andmed on muutunud või muul põhjusel ebatäpsed, siis on isikul õigus nõuda vastavate paranduste tegemist.

Juhul kui Teie hinnangul on ametisutus kogunud või kasutanud Teie andmeid ebaseaduslikult või ei väljasta isikule tema kohta käivaid andmeid, siis on Teil õigus pöörduda vastavasisulise kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole.

Alljärgnevalt on välja toodud, millisel eesmärgil ametisutuses isikuandmeid ja eraelu puudutavat teavet töötleb ning kuidas vastavaid andmeid kaitstakse või avalikkusele kättesaadavaks tehakse.

Isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja viis

 Võru valla omavalitsusorganid, Võru Vallavalitsus ja Võru Vallavolikogu, vastavate organite moodustatud komisjonid ning Võru Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) töötleb isikute andmeid seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele ja tema asutustele pandud ülesannete täitmisel ja täitmiseks. Isikuandmete töötlemisel lähtume isikuandmete kaitse seadusega ning Andmekaitse Inspektsiooni juhistega isikuandmete töötlemisele sätestatust. 

Isikuandmete töötlemise aluseks on üldjuhul isiku enda algatus (taotlus, avaldus, märgukiri, teabenõue jne – edaspidi nimetatud kiri) või isiku pöördumine vallavalitsuse või omavalitsusorganite poole. Isiku algatuse või osaluseta töötleb vallavalitsus isikuandmeid ainult siis, kus seadus näeb vastava õiguse avaliku ülesande täitmiseks ette. 

Isikuandmeid (nimi, aadress, e-posti aadress, telefon, faksinumber) kasutatakse kirja saatjale vastamiseks, õigus- või haldusakti edastamiseks ning haldus- või väärteomenetluses täiendava teabe saamiseks vajaliku informatsiooni taotlemisel kirja adressaadiga kontakti saamiseks. Asja menetlemiseks ning dokumendi kättetoimetamiseks kasutatakse aadressiandmeid, mida menetlusosaline on ise ametiasutusele avaldanud või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist. 

Isikuandmetega dokumente säilitatakse vastavalt Võru Vallavalitsuse dokumentide loetelus märgitud säilitustähtajale. Säilitustähtaja ületanud dokumendid hävitatakse. 

Statistikat ja asutuse tegevuse kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma isikunimede ja kontaktandmeteta.

Isikuandmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine

Isikuandmed avalikustatakse ainult juhul, kui avalikustamise kohustus tuleneb seadusest. 

Eraisikute kirjad (nii asutusse saabunud kui ka asutusest välja saadetud) registreeritakse Võru Vallavalitsuse elektroonilises dokumendiregistris. Dokumendiregistrile on kõikidel juurdepääs Võru valla veebilehelt. 

Avaliku teabe seadusest (§ 12 lg 3) lähtuvalt märgitakse dokumendiregistrisse kirja saatja ja saaja kohta nimi, aadress ja muud kontaktandmed. Dokumendiregistri avalikust vaatest on võimalik näha ainult isiku nime (aadressile ja kontaktandmetele ligipääsu ei ole). Kui dokumendiregistri väljadel olevast infost ilmneb teave, mis avaliku teabe seaduse (§ 35) alusel võib riivata kirja saatja eraelu või isikuandmete kaitse seadusest (§ 4 lg 2) lähtuvalt kajastada delikaatseid isikuandmeid, on dokumendiregistri avalikus vaates näha kirja saatja või saaja nime initsiaalid. Muul juhul avalikustatakse dokumendiregistris kirja saaja või saatja ees- ja perekonnanimi. 

Kui saadate ametiasutusele kirja paberdokumendina, kirja dokumendiregistri avalikust vaatest kätte saada ei ole võimalik. Kui saadate kirja elektrooniliselt ning see ei sisalda isikuandmeid või teavet, mis annab aluse dokumendile juurdepääsupiirang kehtestada, on Teie elektronkiri avaliku teabe seaduse § 12 lõike 4¹ alusel dokumendiregistrist kõikidele kättesaadav. Kirja saatja võib kirjas avaldada, et ei soovi kirja dokumendiregistri kaudu avalikustamist. 

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele (§ 23 lg 5, § 31 lg 1, § 51 lg-d 6 ja 7) peavad Võru Vallavolikogu ja Võru Vallavalitsuse õigusaktid (otsused ja korraldused) koosolekute protokollid olema igaühele kättesaadavad. Õigusaktid ja protokollid tehakse kättesaadavaks dokumendiregistri kaudu. Õigusaktides ja protokollides ei avalikustata isikute nimesid, elukohti ning kontaktandmeid. Kui õigusakt sisaldab lisaks isiku nimele ja kontaktandmetele muud seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, ei avalikustata õigusaktist ka vastava teabega osa (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 31 lg 2 ja § 51 lg 8). Kui õigusakti või protokolli sisu on valdavalt asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teave, õigusakti või protokolli ei avalikustata. 

Õigusakt avalikustatakse koos isikuandmetega juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest. 

Vastavalt haldusmenetluse seadusele (§ 31) on ametiasutusel õigus dokumendi resolutiivosa (dokumendi osa, millega kedagi kohustatakse midagi tegema) avaldada kas üleriiklikus või kohalikus ajalehes või internetipõhises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Dokumendi resolutiivosa avalikustatakse, kui 

1. dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule; 

2. puuduvad andmed menetlusosalise aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada; 

3. haldusakt on vaja avalikult teatavaks teha ja haldusakt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas.

Internetipõhises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avalikustab ametiasutus isikuandmeid ka juhul, kui seda näeb ette eriseadus või selle alusel antud õigusakt (vt Riigi Teataja seadus § 13, Ametlike Teadaannete põhimäärus; Ametlikud Teadaanded). 

Vastavalt avaliku teabe seadusele (§ 438) andmekogudes, mille pidaja on ametiasutus, isikuandmeid ei avalikustata, v.a juhul, kui isikuandmete avaldamise kohustus ei tulene seadusest. 

Isikuandmete kolmandatele isikutele, sealhulgas teistele asutustele edastamine

Eraisikutele edastatud või eraisikutelt saadud dokumendid on valdavalt juurdepääsupiiranguga, kuna õigusaktidega sätestatud nõuetest lähtuvalt sisaldab isiku kiri selle saatja või saaja elukohaandmeid, telefoninumbrit, e-postiaadressi. Eelloetletud andmeid loetakse isiku eraelu puudutavaks teabeks ning see ei kuulu kolmandatele isikutele avalikustamisele (v.a kui isiku nime või kontaktandmeid on kasutatud juriidilise isiku või asutuse esindajana). Muu kirjas märgitud teabe osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused sätestab avaliku teabe seadus (§ 35). 

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastab ametiasutus dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt kohtueelne menetleja, kohus, järelevalveasutus jms). 

Kui ametiasutusele saadetud kirjale vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastab ametiasutus selle vastavale asutusele, informeerides sellest ka kirja saatjat. 

Kui kirjaga, mis on ametiasutusele saadetud või ametiasutusest väljastatud, soovitakse tutvuda teabenõude korras (alus avaliku teabe seadus 3. peatükk), analüüsib ametiasutus teabenõude saamisel, kas taotletavat dokumenti saab muutmata kujul väljastada või tuleb seda töödelda nii, et juurdepääsupiiranguga teave ei satuks kolmandate isikute valdusse. Igal juhul kaetakse väljastatavas dokumendis kirja saaja või saatja kontaktandmed (aadress, e-postiaadress, telefoninumber). 

Ametiasutuses ning omavalitsusorganite töös avaldab ametiasutus isikuandmeid ainult asja menetlemiseks ning menetlusega seotud isikutele minimaalselt, s.o asja lahendamiseks hädavajalikus mahus. 

Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (§ 26), avaliku teenistuse seadusele (§ 67) on Võru Vallavalitsuse, Võru Vallavolikogu ja nende moodustatud komisjonide liikmed nii volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist ning ametiasutuse teenistujad nii teenistussuhte ajal kui pärast selle lõppemist kohustatud hoidma salajas teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni. Kui omavalitsusorgan või komisjon ei vaja seisukoha andmiseks või otsustamiseks otseselt isikuandmeid, edastab ametiasutus dokumendid organi liikmetele isikuandmeteta või muu konfidentsiaalse teabeta. 

Haldusmenetluse seaduse § 37 lõigetele 2 ja 3 tuginedes võimaldatakse haldusmenetluses menetlusosalistel toimiku ja dokumentidega tutvuda ametiasutuses ametiisiku juuresolekul. Ametiisik peab tagama, et dokumentidega tutvumisel ei avaldata teiste menetlusosaliste eraelu puudutavaid andmeid. 

Eriseadustest tulenevalt on ametiasutusel teatud asjades  kohtuvälise menetleja õigused. Väärteomenetlust reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga. Menetlusalune isik ja tema esindaja saavad materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras. Väärteoteate esitaja saab materjalidega tutvuda teabenõude esitamisega, arvestades kehtestatud juurdepääsupiiranguid. 

Väärteoteate esitaja andmed avaldab ametiasutus teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust (v.a korruptsioonivastase seaduse § 23 lõike 2 alusel korruptiivsest teost teatamisel ja lastekaitsega seotud ülesannete täitmisel).  

Jõustunud väärteootsused registreeritakse ka karistusregistris. Ligipääs karistusregistrisse on piiratud, andmeid saab küsida karistusregistri seaduse 3. peatükis sätestatud korras.

Õigus tutvuda enda andmetega

Igaühel on õigus küsida ametiasutuselt enda kohta käivaid isikuandmeid ning teavet ning õigus tutvuda kõikide tema kohta kogutud andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes seaduse alusel. 

Lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest (§ 19) on igal isikul õigus saada teada 

1. milliseid isikuandmeid tema kohta ametiasutuses kogutakse ja on kogutud; 

2. millisel eesmärgil ning millisele seadusele või muule õigusaktile tuginedes tema andmeid töödeldakse; 

3. millistele isikutele või asutustele on tema isikuandmeid edastatud.

Enda andmete töötlemise kohta on ametiasutuselt võimalus saada informatsiooni või tutvuda andmetega, mida Teie kohta on kogutud, järgmiselt: 

1. pöörduda suulise järelepärimisega telefoni teel (vallasekretäri või sekretär-asjaajaja) või ametniku vastuvõtul; 

2. esitada kirjalik taotlus  (Võrumõisa tee 4a, Võru linn 65605, e-mail:See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.); 

3. taotleda teabenõude (vt avaliku teabe seaduse § 14) korras Teie isikuandmetega dokumentide väljastamist; 

4. tutvuda Teie isikuandmetega dokumentide või registritega ametiasutuses koha peal.

Surnud isiku andmeid on õigus taotleda pärijal, surnu abikaasal, surnu vanematel ja vanavanematel, lastel ja lastelastel ning õel või vennal. 

Isikuandmete väljastamiseks peab andmete väljastaja olema veendunud, et tegemist on just selle isikuga, kellel on õigus vastavaid andmeid saada. Seetõttu peab andmete taotleja vajadusel oma isikusamasust või andmete taotlemise õigust tõendama. Kui telefoni teel tehtud päringu puhul ei ole ametnikul võimalik veenduda, et andmeid küsib õigustatud isik, on ametnikul õigus paluda taotluse esitamist kirjalikult koos vajalike tõenditega. 

Lähtuvalt isikuandmete kaitse seadusest (§ 19 lg 3) väljastab ametiasutus nõutavad isikuandmed või põhjendab andmete väljastamisest või teabe andmisest keeldumist taotluse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. Olenevalt taotletavatest andmetest võib eriseadus isikuandmete kohta teabe ja isikuandmete väljastamise korra suhtes näha ette erandi. 

Teabenõude korras väljastatakse taotlejale tema isikuandmetega seotud dokumentide koopiad või väljatrükid või juhendatakse isik avalikustatud teabe juurde. Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul nõuetekohaselt esitatud teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Kui teabenõuet on vaja täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ametiasutus teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teavitatakse teabenõude esitajat. 

Ametiasutus keeldub dokumentidega koha peal tutvumise võimaldamisest ja dokumentide või teabe väljastamisest juhul, kui see võib 

1. kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, eraelu puutumatust või isikuandmete kaitset; 

2. takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses; 

3. ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.

Riiklikest registritest, millesse andmeandja on ametiasutus (Eesti rahvastikuregister, sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister; majandustegevuse register, riiklik ehitisregister, riigi maakataster, kinnistusraamat, Eesti Hariduse Infosüsteem, Haigekassa, kohustusliku kogumispensioni register, e-toimiku infosüsteem) saab enda kohta käivaid andmeid kontrollida ka riigiportaali www.eesti.ee e-teenuse (rubriik „Kodanikule“) kaudu. 

Igal isikul on õigus nõuda enda või oma esindatava (eestkostetava) ebaõigete isikuandmete parandamist. Selleks tuleb kas suuliselt või kirjalikult teha vastav tähelepanek ametiasutusele. Asjakohase teabe võib edastada kas asja menetlevale või menetlenud ametnikule või vallavalitsuse üldkontaktidele (tel 782 1576, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või post  Võrumõisa tee 4a Võru linn 65605). Paranduste tegemiseks võib ametiasutus nõuda täiendavaid tõendeid. 

Kui isikuandmete töötlemise nõue ei tulene seadusest, peab ametiasutus isikuandmete töötlemiseks saama Teilt vabal tahtel kirjaliku nõusoleku (vt isikuandmete kaitse seaduse § 12). 

Kui ametiasutusel ei ole Teie isikuandmete kasutamiseks enam (nt andmete säilitamise tähtaeg on lõppenud) seaduslikku alust, kuid Te leiate, et andmete töötlemist jätkatakse, võite nõuda andmete kasutamise lõpetamist või andmete kustutamist.