Mis on vajaduspõhine peretoetus?

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 
Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
 
Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2015. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2015. aastal perekonna esimesele liikmele 329 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 164,5 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 98,7 eurot kuus.
 
Vajaduspõhise peretoetuse suurus on alates 2015. aastast 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.
 
Lisaks vajaduspõhisele peretoetusele võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.
 

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:
 
  1. perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  2. perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Kes saab olla taotlejaks?

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).
 
Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.
 
Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.
 
 Perekonna koosseis
 
Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine

  • ​Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest (valla- või linnavalitsusest), kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht.
  • Avaldust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul (hiljemalt kuu viimasel tööpäeval).
  • Avaldusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed ja isikukoodid või sünniajad.
  • Juhul, kui perekonnale eelmisel kalendrikuul toimetulekutoetust ei määratud, tuleb avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toetuse taotleja seda oma allkirjaga.
  • Otsus toetuse määramise kohta tuleb kohalikul omavalitsusel teha kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.
  • Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, kuid see makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga.

Sissetulekute arvestamine

 

Peredel, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei ole vaja perekonna sissetulekuid tõendada. Sellisel juhul on vajaduspõhise peretoetuse saamise aluseks asjaolu, et perekonnale määrati eelmisel kuul toimetulekutoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.
 
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus kahe lapsetoetuse määra ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

  • ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isikule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Sissetulekupiir

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2015. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2015. aastal perekonna esimesele liikmele 329 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 164,5 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 98,7 eurot kuus.
 
Näited vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri kohta 2015. aastal:
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut ja 2 alla 14-aastast last.
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 690,9 eurot (329+ 164,5 + 98,7 + 98,7 = 690,9). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 690,9 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 4-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 756,7 eurot (329 + 164,5 + 164,5 + 98,7 = 756,7). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 756,7 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 3-liikmeline perekond, kus on 1 täiskasvanu ja 2 alla 14-aastast last. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 526,4 eurot (329 + 98,7 + 98,7 = 526,4). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 526,4 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.
  • 5-liikmeline perekond, kus on 2 täiskasvanut, kaks 14-aastast või vanemat last ja 1 alla 14-aastane laps. 
    Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 921,2 eurot (329 + 164,5 + 164,5 + 164,5 + 98,7 = 921,2). Seega saab pere 2015. aastal vajaduspõhist peretoetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 921,2 eurot kuus või kui perele määrati taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetus.