Ajalooliselt: on tekkinud Võru, Aleksandri ja Kasaritsa valdade liitmisel Põlva ja Rõuge kihelkondade äärealadele. Keskajal kuulus enamik praegusest Võru vallast Kirumpää losskonda. Loss asus Võhandu käärus kõrguval linnamäel, mida ümbritses laialdane kaupmeeste-käsitööliste asula. Lossis asus ka kirik. Lossi mainitakse esmakordselt 1322 ja see hävis venelaste sõjakäiguga 1558. Rootsi ajal võeti loss uuesti kasutusele maakaitse- ja haldus- keskusena. See keskus kadus lõplikult Põhjasõjaga, et kolmveerand sajandi pärast tärgata uuel kujul Võru linnana.

Kirumpää kantsi varemed

Kirumpää kantsi varemed

Väiksemateks halduskeskusteks kujunesid Väimela, Võru, Vastse- ja Vana-Kasaritsa mõisad. Võrumõisat mainitakse esmakordselt 1590. Mõisa taganemine kasvava linna eest algas 1780 Võru asutamisega mõisakeskusesse. Väimela pole mitte üksnes säilinud, vaid tänu riigivaldusse minekule 1920 asulana laienenudki. Arhitektuurselt vanima osa moodustab barokk-stiilis häärber mõisaõuega, majandushoonetega ja pargiga.

Väimela mõisa peahoone

Väimela mõisa peahoone