2021. aasta septembris käivitus Sotsiaalministeeriumi tellimusel Eestis kaheaastane tegevusprogramm vabatahtlike seltsiliste kaasamiseks sotsiaalhoolekandesüsteemis. See on mõeldud üksi elavatele inimestele, et nad saaksid suhelda. Lisaks leiaksime ka vabatahtlikke, kes pakuksid abivajajatele tuge ja toetust nende igapäevaelus.

 

Mida vabatahtlik seltsiline saab pakkuda:

Paljudel eakatel ja erivajadustega inimestel, kes elavad omas kodus, käib kord-paar nädalas abiks hooldustöötaja. Hooldustöötajad ei ole aga seltsilised. Neil pole aega oma kliendiga niisama juttu ajada ega kohvi juua. Hooldustöötajate aeg on väga piiratud, sest neil on päeva jooksul vaja külastada mitmeid hooldatavaid.

Vabatahtlikul seltsilisel aga on just aega. Seltsiliseks olemine ei ole kohustus, see on rohkem sõbrasuhe ja hoolimine inimesest, kes sind usaldab ja oma koju või hoolekandeasutusse ootab. Rääkimine ja kuulamine on üksilduse vastu parim ravim, mis omakorda mõjutab kindlasti ka meeleolu ja tervist.

Vestlemise ja ühise koogisöömise kõrval saab teha koos ka palju muid asju: jalutada, külastada raamatukogu, kultuurimaja ja ka kauplusi. Kuni inimene kodus üksi hakkama ja liikuda saab, tähendab see kindlasti, et ta igatseb ka kodust välja.

Seltsiline saab:

• abivajajaga koos olla ja suhelda;
• olla saatjaks koduväliste tegevustega tegelemisel, näiteks koos jalutamine või ühised külastused raamatukokku;
• eakat või erivajadusega inimest toetada avalike eluliste teenuste kasutamisel, näiteks abistada arsti juures käimisel või aidata ametkondadega asjaajamises, kuid olla ka teejuhuks, kui on näiteks tegemist mäluhäiretega inimesega;
• pakkuda tuge ja abi lihtsamate kodutööde tegemisel, mida abisaaja üksi ei teeks, aga koos toetajaga oleks (kasvõi osaliselt) võimeline tegema.

Toetav käsi ja julgustav sõna on täpselt need, mida just vabatahtlik seltsiline pakkuda saab.

 

Kuidas leiame vabatahtlikke seltsilisi ja mis võiks olla nende motivatsioon oma abi pakkuda?

Vabatahtlike kaasamiseks kasutame eelkõige piirkondade vabatahtlike organisatsioone ja kogukondade eestvedajate võrgustikke. Samuti teeme maakondlikke teavituskampaaniaid kohalikes lehtedes, koostööd perearstide, tervisekeskuste, maakonna tervisenõukogude, kohalike omavalitsuste asutuste,  raamatukogude, päevakeskuste, eakate klubidega jne.

Vabatahtlik tegevus pakub positiivset emotsiooni, vaheldust igapäevasele rutiinile, võimalust ennast arendada ning oma maailmapilti avardada. Vabatahtlikena saavad liituda kõik vähemalt 16aastased huvilised. 

 

Kuidas maakondlikult vabatahtliku seltsilise tegevusi korraldatakse? 

Maakonnas toimetab maakondlik koordinaator, kes koostöös omavalitsusega neilt saadud info põhjal viib kokku vabatahtliku seltsilise ja abivajaja.

Maakonna vabatahtlike seltsiliste koordinaator hoiab töös terve maakonna vabatahtlike võrgustikku, toetab neid, leides motivatsioonivõimalusi ja on vajadusel kõigis üleskerkinud küsimustes kontaktisikuks abivajajatele, vabatahtlikele ja omavalistustele.

 

Milline on kohaliku omavalitsuse roll?

Eelkõige on oluline abivajajate kohta informatsiooni jagamine, sest just omavalitsuste sotsiaalhoolekande spetsialistidel on olemas suurem osa teadmisest abivajajate nii eakate kui ka erivajadustega inimeste kohta.

 

Kuidas saab soovi korral küsida vabatahtlikku seltsilist endale või oma lähedasele, see on 65+ või tööealisele erivajadusega inimesele?

Selleks on kolm võimalust:

1. anna teada enda või oma lähedase soovist ja vajadusest kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale, kes informeerib maakonna koordinaatorit;

2. anna teada enda või oma lähedase soovist Kagu-Eesti vabatahtlike seltsiliste koordinaatorile Helen Metsmale telefonil 5656 1655 või e-posti aadressil helenmetsma@gmail.com;

3. anna endast või oma lähedasest teada Külaliikumine Kodukant kodulehel>>

 

Kuidas saavad kirjeldatud tegevusteks enda abi pakkuda vabatahtlikud?

1. Anna oma koostöösoovist teada Kagu-Eesti koordinaatorile Helen Metsmale telefonil 5656 1655 või e-posti teel helenmetsma@gmail.com. Kordinaator võtab seejärel ühendust ja jätkab eesmärgipärast tegevust;

2. anna endast või oma lähedasest teada Külaliikumine Kodukant kodulehel>>

 

Projekti kohta loe täpsemalt siit>>

 

Vabatahtlikuks seltsiliseks olemise juures on kõige tähtsam siiras soov ja huvi eakaid ja erivajadustega inimesi oma toetuse, aja ning sõprusega aidata.

Muudame koos eakate ja erivajadustega inimeste elu turvalisemaks!

 

 

 

Eesti Külaliikumine Kodukant