Võru Vallavolikogu 20.11.2024 otsusega nr 180 kehtestati Võru valla üldplaneering. Planeeringualaks on kogu Võru valla territoorium, st 952 km² suurune maa-ala.

Üldplaneeringus määratletakse Võru valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ning maakasutuse tingimused. Samuti seatakse üldised ehitus- ja arendustingimused ning täpsemad tingimused maakasutuse juhtotstarvete kaupa. Planeeringu  koostamisel on lähtutud põhimõttest, et keskkonnahäiringuga tootmine peab olema ümbritsevatest elamutest ja puhkekohtadest piisavalt kaugel. Asustuse suunamisel nähakse ette nii olemasolevate elualade tihendamist kui ka maal elamise võimaldamist. Asustuse suunamiseks eristatakse üldplaneeringus tiheasustusega alad, hajaasustusala, maakasutuse juhtotstarbed ning erinevad väärtuslikud alad eesmärgiga diferentseerida ehitatud keskkonna kujunemist ja tagada kohalike väärtuste hoidmine. Planeeringuga piiritletud tiheasustusega aladel määratakse detailselt maa-alade maakasutuse juhtotstarbed, samas kui hajaasustuses määratakse valdavalt maalise asustusega ala maakasutuse juhtotstarve. Hajaasustuses on eesmärgiks säilitada hajastruktuur ning tiheasutusega aladel püütakse tõsta asustuse kompaktsust. Tihedamas asustuses soodustatakse segaotstarbelist maakasutust, et olla paindlikum keskkonnahäiringuta teenuste ja töökohtade loomisel tulevikus. Eelpoolnimetatud põhimõtete elluviimisel väärtustatakse kohalikku loodus- ja kultuurikeskkonda. Võrreldes varasemalt koostatud üldplaneeringutega nähakse ette rohkem võimalusi jalgsi- ja jalgrattaga liiklejatele.

Üldplaneeringuga täpsustatakse Võru ja Põlva maakonnaplaneeringutega määratletud rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi, väärtuslike põllumajandusmaade infokihti ning linnalise asustusega alade ulatust. Ühtlasi sisaldab üldplaneering ettepanekut muuta maakonnaplaneeringutega määratletud miljööväärtuslike alade loetelu.

Üldplaneeringuga vähendatakse Vastseliina alevikus Keskuse pargi maaüksusel Piusa jõe ehituskeeluvööndit veekaitsevööndi piirini. Vähenduse eesmärk on võimaldada Vastseliina pargi alale avaliku kasutusega rajatiste kavandamist.

Üldplaneeringuga kavandatud üldine teedevõrk tagab planeeringulahenduse liikluskorralduse tõhusa ja ohutu toimivuse. Üldplaneering määrab kohalike teede üldise vajaduse, kuid sellega avalikuks kasutamiseks kavandatud eratee ei muutu planeeringulahenduse kehtestamisel automaatselt avalikuks. See juhtub alles siis, kui kohalik omavalitsus või riik on sõlminud tee omanikuga vastavasisulise lepingu või põhjendatud juhul kinnisasja sundvõõrandanud või seadnud kinnisasjale sundvalduse.

Üldplaneeringuga laiendatakse tänava kaitsevööndit 30 meetrini tee servast suurema liikluskoormusega ja läbiva liiklusega teedel Väimela, Vastseliina, Sõmerpalu ja Parksepa alevikes.  Tänava kaitsevööndi laiendamise vajadus on tingitud ennekõike teest tulenevate häiringute või ohutuse tagamiseks.

Riiklikult kehtestatud kitsendusi kajastatakse üldplaneeringus samaväärselt. Kitsenduste info on Võru valla üldplaneeringu kaardil informatiivne, mitte üldplaneeringuga kehtestatav. Üldplaneeringu joonisel on kajastatud vaid üldplaneeringuga kehtestatud tingimused ning tugiinfona (üldistatult) olulisemad seadusest tulenevad kitsendused, mida planeeringu koostamisel on peetud oluliseks (nt riiklikud mälestised, looduskaitselised objektid, riigikaitseliste rajatised, maaparandussüsteemi osad jmt). Riiklike kitsenduste hindamisel tuleb iga kord lähtuda ajakohasest registriinfost.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Natura hindamine. Natura hindamise käigus jõuti järeldusele, et kuna üldplaneeringuga ei muudeta oluliselt senist maakasutust Natura 2000 aladel ja nende lähipiirkonnas, siis ei ole ebasoodsate mõjude esinemist loodus- või linnualade kaitse-eesmärkide täitmisele ning alade terviklikkuse säilimisele ette näha. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes tõstetakse esile üldplaneeringuga kavandatud tegevused, mille ellu viimisel on Natura 2000 alade hea seisundi säilimiseks vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. Mõjude hindamise üheks oluliseks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

Mõju hindamise tulemusena jõuti tõdemusele, et üldiselt kaasnevad üldplaneeringu lahenduse elluviimisega soodsad pikaajalised mõjud. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes nimetatakse mitmeid leevendavaid meetmeid (nt radooniohu vähendamiseks, rohevõrgustiku toimimise tagamiseks, tootmismaadelt tuleneva mürahäiringu vähendamiseks jne), mis on tingimustena lõimitud planeeringu seletuskirja asjakohastesse peatükkidesse. Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne piiriülest mõju ega oluliselt negatiivseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning oluliselt negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Üldplaneering on olulise tähtsusega dokument, mis suunab valla ruumilist arengut, määratledes maakasutuse tingimused, ehitus- ja arendamisreeglid ning keskkonnahoiu põhimõtted. Üldplaneering on leitav Võru valla veebilehel voruvald.ee/uldplaneering