Eesti Euroopa Liiduga liitumise otsusest möödub sel sügisel 20 aastat. Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud toetus on Eesti eluolu edendamise oluline mootor olnud kogu selle perioodi vältel. 4. septembril algas üleriigiline kampaania, mille eesmärk on välja valida parimad eurotoetust saanud projektid ning tunnustada edulugusid, kus Euroopa Liidu toetused on aidanud kaasa Eesti arengule ja heaolu kasvule ning inimeste toimetulekule. Kampaaniat korraldab Euroopa struktuuritoetuste korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

 

Alates EL-iga liitumisest on Eestis struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti - Narvast Kärdlani ja Tallinnast Setomaani on väga paljude Eesti inimeste eluolu ja ümbritsev keskkond palju paremaks muutunud. Viimasest seitsmeaastasest eelarveperioodist viiakse ellu üle 14 500 projekti, millest osad veel 2023. aasta lõpuks valmimas. 

 

„Toetatud on väga laia spektrit – muuseumidest liiklussõlmedeni ja väikeettevõtete starditoetusest kuni lasteaiakohtade loomiseni. On oluline märkida, et füüsiliste objektide kõrval on palju tuge saanud valdkonnad, mida silmaga näha ei saa, kuid mis ometi on tähendanud elukvaliteedi tõusu inimeste jaoks: näiteks uuendatud vee- või kaugküttetrassid, teadusuuringud või tänu ümberõppekoolitusele ja nõustamisele uue töökoha leidnud tuhanded inimesed," selgitab Urmo Merila, RTK toetuste valdkonna juht. 

 

Kui varasemal perioodil läks lõviosa rahast n-ö betooni ehk suurtesse infrastruktuuri investeeringutesse, siis lõppeval toetuste perioodil on panustatud enam vahendeid struktuursetesse ja mahukatesse reformidesse. Näiteks võib tuua koolivõrgu (kõik loodud riigigümnaasiumid) ja haiglavõrgu ümberkorraldamise (kõik loodud esmatasandi tervisekeskused), mis omavad väga olulist mõju igale Eesti perele ja mille tulemusena saavad inimesed paremat ja kättesaadavamat teenust. Struktuurifondide üks eeliseid  on see, et rahastusperiood on pikk ning nii on võimalik suuremaid ja mõjusamaid muudatusi Eesti jaoks ellu viia. 

 

Kuidas „Südamega tehtud euroteo" konkursil osaleda: 

Žüriisse kuuluvad rahandusministeeriumi esindaja, Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja, ning kolm konkursi korraldaja poolt valitud avaliku elu tegelast. Žürii teeb otsused konsensuslikult.  

 

Rahvahääletuseks valitud projektid avalikustatakse veebilehel www.eurotegu.ee

Rahvahääletus on avatud 16. oktoobrist 5. novembrini k.a. Rahvahääletuse ja žürii koostöös valitakse välja võitjaid.  

 

Hääletajate vahel loositakse välja: 

Säravamaid eurotegijaid premeeritakse novembri lõpul toimuval tänuüritusel. 

 

Lisainfo kampaania kohta: press@rtk.ee