Võru valla kultuuriasutused pakuvad kogukonnale eripalgelisi võimalusi muusika, tantsu ja teatri harrastamiseks, näituste vaatamiseks. Asutused on kooskäimiskohaks erinevatele huvigruppidele ja huvitegevuse harrastajatele.

Traditsioonilised suurüritused on üritustesari "Viis Võru valla päeva", Lasva järvemuusika kontsert, tulede öö Vastseliina piiskopilinnuses, Lindora laat, Vastseliina maarahvalaat. Koostöös Võrumaa Spordiliiduga toimuvad rahvaspordipäevad valla eri piirkondades.

Lasva rahvamaja

Lasva rahvamaja on ehitatud tsaariaegse magasiaida müüridele. Eesti Vabariigi iseseisvuse algaastatel oli see aidahoone. Omaaegse aktiivse koorilaulja ja näitleja, härra Alfred Tammiste sõnutsi olevat magasiaidas juba Eesti ajal, mil vilja aidas ei olnud, ette kantud näidendeid ja esitatud ka operette.

Kolhoosi „Oktoobri Lipp" esimees Aksel Kommer ja ehitustööde juhataja Kalle Arumäe eestvõtmisel telliti ehitusprojekt. Projekti lähteülesandeks oli kolhoosile kuuluva maakivist aida ümberehitamine kolhoosi kontor-klubiks ja sööklaks. Lasva rahvamaja maja valmis 1975. aasta mais. 

Lasva rahvamaja saali mahutatavus on 100 istekohta, rõdul 20 istekohta. Lava laius on 6 meetri ja sügavus 5 meetrit. 2020. aastal ehitati rahvamaja saali ventilatsioon, renoveeriti rahvamaja tualetid ning tehti sanitaarremont rahvamaja esinejate ooteruumis.

Lisaks rahvamajale tegutseb majas esimesel korrusel Lasva raamatukogu ja maja teise korruse mõned ruumid on välja renditud MTÜ Lasva Käsitööseltsile ja MTÜ Lasva Sõprade seltsile.

Suviti korraldatakse igal kuul üks vabaõhuetendus Lasva veertorni-galerii juures. Suvistest suurüritustest on rahvamaja korraldada Lasva järvemuusika ja üritusesarjast „Viis Võru valla päeva" Lasva piirkonna päev. Lasva rahvamajas on 1-2 hooajanäitust aastas.

Lasva rahvamaja saali ruumide rentimine:

• seminarid, sünnipäevad, peied 50 eurot;
• firmapeod 100 eurot.

Lasva rahvamaja Facebook

Vastseliina rahvamaja

Vastseliina rajooni keskuses sai 1956. aastal valmis Vastseliina kultuurimaja, mis algselt kandis Agro-zoopropaganda maja nimetust. 1956. aastal kolis ka Vastseliina raamatukogu kultuurimajja. 1991. aastal muutus maja nimi – Vastseliina kultuurimajast sai Vastseliina rahvamaja.

Vastseliina rahvamajas toimetavad Vastseliina Raamatukogu, MTÜ Vastseliina Käsitööühing, Vastseliina eakate klubi Heldela ja Vastseliina muusikakooli trummiõpetus (klassiruum). Majas tegutseb ka kino. 

Vastseliina rahvamaja saal mahutab 200 istekohta. Kohvik mahutab 20 istekohta (pika laua taha ka 30). Konverentsitoas ehk valges toas on 20 istekohta.

Vastseliina rahvamajas tähistatavad traditsioonilised üritused on Eesti Vabariigi aastapäev, pärimuspäev, kevadpidu, eakate väljasõit, advendiaja alguse tähistamine, jõulupeod eakatele ja lastele, jõululaat, üle aastate aastavahetuse pidu, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlad, jüripäev jm). Lisaks tantsuõhtud, kontserdid, teatrietendused, Vastseliina tantsuklubi, rohevahetus, huvitegevuse päev, "Viis Võru valla päeva" jm. 

Maja renoveeritud viimati 2004. aastal väljast ja 2005. aastal seest. Raamatukogu sai uue kuue 2005. aastal. Alates aastast 2018 toimub majas akende vahetamine, igal aastal vahetatakse umbes kümme akent. 2020. aastal tehti maja ümbruses vertikaalplaneering.

Vastseliina rahvamaja ruumide rentimine:

• baar/kohvik 1 h – 10 eurot;
• tantsuproovisaal 1 h – 10 eurot;
• I ja II korruse fuajeed 1 h – 6 eurot;
• konverentsiruum 1 h – 10 eurot;
• saal 1 h – 26 eurot;
• kogu maja kasutamine 1 h – 32 eurot;
• Ruumide rentimisel üle 3 tunni kokkuleppehind.

Vastseliina rahvamaja koduleht

Vastseliina rahvamaja Facebook

Orava Kultuurimaja

Orava Kultuurimaja on ehitatud vanale mõisahoonele peale kolmandaks korruseks. Kultuurimaja avamine toimus 15. juulil 1989. aastal. Ühtlasi toimus ka samal päeval kultuurimaja kõrval oleva Orava Vabadussõja mälestussamba taasavamine.

Orava Kultuurimajas toimetavad Orava Noortetuba, Orava haruraamatukogu ning MTÜ Orava Kultuur. Kultuurimaja saal mahutab 150 istekohta, laudadega peoks 100 istekohta.

Kultuurimaja renoveeriti seest 2010. aastal ning 2019. aastal renoveeriti maja katus. 2020. aastal sai maja uue välisilme – teostati krohvimis- ja värvimistöid ning renoveeriti uste varikatused.

Orava Kultuurimajas korraldatakse järgmisi üritusi: kevadlaat, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine (vastlapäev, jüripäev, mardipäev, kadripäev jm.), rahvamajade nädala tähistamine. Neli kuni viis korda aastas korraldatakse ansambliga tantsuõhtuid (sõbrapäev/naistepäev, kevadpidu, sügispidu, aastalõpupidu/aastavahetusepidu. Võimalus tulla üksi või seltskonnaga ja lauale omale meelepärane kaasa võtta. Eakatele korraldatakse jõululõuna ja ansambliga jõulupidu. Jõulukuul advendikontsert, kutsume külla külateatreid ja teisi külalisesinejaid. Tähistame maja huviringide aastapäevi.

Orava Kultuurimajale kuulub ka järve ääres kaunis laululava, kus korraldame traditsioonilise jaaniku ja  augusti kuus kodukohapäeva.

Orava Kultuurimajal on tihe koostöö:

• Kaitseliiduga peame meeles tähtpäevi ausamba juures. Mälestushetked küünalde ja pärgade asetamine ausamba juurde 3. jaanuar, 24. veebruar, 23. juuni.
• Orava Kultuur MTÜ-ga korraldame projektipõhiselt erinevaid õpitubasid, tervisetunde.
• Haruraamatukoguga eksponeerime erinevaid näitusi.
• Orava Noortetoaga korraldame erinevaid üritusi. 

Orava Kultuurimajas tegutsevad kaks kollektiivi:

• segarahvatantsurühm Tuulispääd – juhendaja Elina Keerpalu (5335 9117);
• memme-taadi rahvatantsurühm Lustakad – juhendaja Aile Mällo (513 8484).

Orava Kultuurimaja ruumide rentimine:

Orava Kultuurimaja saali rent sünnipäevadeks, pulmadeks ja peiedeks on 50 eurot.

Orava Kultuurimaja Facebook

Parksepa rahvamaja

Parksepa rahvamaja kasutab oma tegevuseks Parksepa Keskkooli ruume ja väiksemaid koosviibimisi saab korraldada  ka Kanariku 7 maja keldriruumides, mis on 2004. aastal klubi üritusteks renoveeritud. 

Ilmataadiga kooskõlas korraldatakse üritusi Parksepa Kanariku järve ääres asuval Parksepa laululaval. 

Rahvamaja ajalugu algab 1956. aastast, mil asutati Võru EPT ametiühingute klubi.

Parksepa rahvamaja nime all tegutsevad huviringid on:

• Naiskoor Lapi Laulijad – juhendaja Silja Otsar;
• Line-tantsijad Hellad Tallad – juhendaja Tiina Asi;
• Kungla puhkpilliorkester – juhendaja Väino Repp;
• rahvamuusikakapell Vannamuudu – juhendajad Erja Arop, Helmuth Venne, Lilia Vildo;
• Kai Leete vilistlaste tantsrühm ja Osula seltskonnatantsuring Ummamuudu – juhendaja Merike Vaher;
• Sulbi külateater – juhendaja Airika Saamo;
• Osula rahvapilliansambel – juhendaja Sirje Puusepp;
• Kurenurme seltskonnatantsuring Kurõpesä – juhendaja Aleksandra Kerge;
• Sulbi vokaalansamblel Helin – juhendaja Merili Ermel;
• Sulbi naisrahvatantsurühm Mari – juhendaja Maarika Rosenberg.

Puiga rahvamaja

• naha- ja saviring - juhendaja Maire Noormaa;
• linetants Sööstan-katan ja memmede rühm Hõbedane - juhendaja Silja Oss;
• Puiga näitetrupp Puigalasõq - juhendaja Külli Vijard;
• Claro segakoor - juhendaja Annika Pivistu;
• Kolepi segakoor Hellermed - juhendaja Ara Bander.

Puiga rahvamaja Facebook