Sarve talu tegevus sai alguse soovist võtta perre koduloomadeks alpakad, kes oleks ühtlasi ka teraapialoomadeks. Kulus kolm-neli aastat, kui leiti Kolepi külas alpakate kasvatamiseks sobiv koht ja nii sündiski Sarve talu koduloomapark.

Praeguseks elab talus ligi 200 looma ja lindu. Lisaks tavalistele koduloomadele elavad Sarve talus ka mõned eksootilisemad koduloomad. Sarve talu esimesed asukad olid imenunnud alpakad. Hiljem lisandusid ka laamad. Talus saab näha tavalise eesti krantskitse kõrval vahvaid kameruni kääbuskitsi ning Eestis väga haruldasi angoorakitsi. Samuti on olemas ka eesel. Koduloomapargis on kolm eri tõugu lambaid, kelle seas on maailma suurimad Valais Blacknose'id kui ka väiksemaid kääbuslambad, kes on haruldased kogu maailmas. Lindudest on Sarve talu auks ja uhkuseks neli paabulindu, kes jalutavad pargis vabalt ringi. Värskeimad asukad on nandud ning suvel on tulemas ka jaanalinnud. Kõige rohkem on talus alpakaid ja laamasid. Algsest loomapargi ideest on kasvanud välja loodusharidust ning vastutustundlikku loomapidamist õpetav ja propageeriv ettevõte.

Loomapargi suuruseks on neli hektarit, mis on peaaegu pool kinnistust ning laienemisvõimalust on poole võrra veel. Sarve talu peamiseks eesmärgiks on pakkuda loomadele võimalikult head elu, sh suur territoorium liikumiseks.

Teenused

Sarve talus saab käia nii perega kui ka gruppidena iseseisvalt. Kui kasutada giiditeenust, siis saab aias loomadega lähemalt tutvuda ja neid paitada. Seejuures räägitakse loomadest ja nende pidamisest. Talu peamise sissetuleku annavad kooligrupid, keda pererahva sõnul võiks rohkem käia. Loomadega oodatakse tutvuma väga just oma maakonna ja valla haridusasutusi. Ka koroona ja Ukraina sõda on külastajate arvule väga suurt mõju avaldanud, kuna inimesed on pererahva sõnul selle tõttu vähendatud kulutusi meelelahutusele. Suvel on Sarve talus aktiivsem periood.

Talu on mitmete loomakaitseorganisatsioonide hoiukodu. Näiteks hetkel on pererahva hoole all murtud tiivaga tooneturg. Samuti pakutakse kassidele turvakoduteenust. Perenaine ei suuda kunagi öelda ei kassidele, keda näiteks ootab ees eutaneerimine.

Kogu taluelu käib loomade järgi. Talu peremees ja perenaine on end täielikult pühendanud talule. Isegi kogupere ettevõtmisi on praktiliselt võimatu planeerida, sest keegi peab kogu aeg koju jääma, et loomade eest hoolitseda. Ainuüksi toas on 30 looma, kellest enamik on kassid. Talus on abis ka üks osalise tööajaga töötaja, keda otsiti mitmeid aastaid. Pererahva sõnul pole seni keegi tahtnud tallu tööle tulla.

Tulevikuplaanid

Ettevõte on värskelt saanud endale loomaaia tegevusloa. See tähendab seda, et tallu võib lisaks koduloomadele võtta ka metsloomi, näiteks kiskjaid. See idee tekkis peremehe sõnul sellest, et osteti ära teise talu loomad, sest omanik ei suutnud neid enam pidada. Nende loomade pidamiseks on tarvis aga loomaaia tegevusluba. Õigepea liituvad koduloomapargiga rebased, tuhkrud, oravad, pesu- ja ninakarud. Samuti on tallu tulemas põhjapõdrad. Parasjagu on käimas rebaste puuride ehitamine. Ametlik loomaaia avanemine saab toimuma suvel.

Kaslasi, sh lõvi esialgu peremehe sõnul plaanis võtta ei ole, sest neid on keeruline toita. Näiteks Aafrika kaslane, serval sööb päevas kaks kilogrammi hiiri. Kogused ja nende hinnad on väga suured. Sarve talu loomade toidu moodustavad suurel hulgal juur- ja puuviljad. Sellega seoses on talu otsimas ka endale kindlat koostööpartnerit, kes varustaks talu juur- ja puuviljadega aastaringselt – põhiliselt õuna, peedi, kapsa, porgandi ja kõrvitsaga. Koostnoopartner võiks eelistatult olla Võrumaalt.

Sarve talu pererahva lähiaja tulevikuplaaniks on koolituskeskuse rajamine. Peamiselt soovitakse koolitada lapsi ja täiskasvanuid, et õpetada loomade pidamist. Talu peremees ütles, et inimesed võtavad küll loomi, kuid neid ei osata õigesti kasvatada. Koolituskeskuse rajamise eesmärgi täitmiseks oleks talul tarvis aga investeeringutoetust, kuna omavahenditega seda teha ei suudeta.

Alpakate ja lammaste villast oleks samuti tarvis midagi edasi arendada. Alpakate villa on pererahvas küll ise viltinud, kuid kuna muid töid on nii palju, siis selleks pole lihtsalt aega. Kogu vill on aastate kaupa ladustatud ning ootab head ideed, mida sellega edasi teha. Alpakate vill, muide, ei korja koisid, seda pole tarvis pesta ning see ei lõhna halvasti.

Lisaks on Sarve heaolutalu pererahval lähiajal plaanis rajada varjualune, kus suvel saaks kehvema ilmaga olla kui talus laste sünnipäevi või laagreid peetakse. Samuti soovitakse tulevikus rohkem vastu võtte gruppe ja korraldada koolitusi.

Sarve talu tegemistel saab silma peal hoida Sarve talu Facebooki ja Intragrami lehel ning isegi TikTokis.

Lisainfo:

Merle Tsirk

arendusspetsialist

merle.tsirk@voruvald.ee

Sel aastal tutvustame igas Võru Valla Teataja numbris ühte valla edukat ettevõtet. Kui teil on ettepanekuid, milliste ettevõtete lugusid võiks kajastada järgmistes valla ajalehe numbrites, palume kirjutada e-posti aadressile merle.tsirk@voruvald.ee.