Võru Empak AS on Võru valla ja linna piiril tegutsev pehmemööbli tootmisega tegelev pereettevõte. Ettevõtte tegevus sai alguse 1991. aastal. Tänaseks on Võru Empakil tootmises rohkem kui 60 erinevat toodet. Koostöös teiste mööblitootjatega on sisustatud hotelle nii Põhjamaades, Saksamaal, Inglismaal kui ka Saudi-Araabias.

Ettevõtte nimi: Võru Empak AS
Asukoht: Kubja tee 36, Võlsi küla
Asutatud: 08.02.1991
Esindaja: Remo Allikas
Põhitegevusala: Muude ehitusmaterjalide ja -tarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes
Lisategevusala: Mujal liigitamata mööbli tootmine
Töötajate arv: 37 (seisuga I kv 2024)

Peamine turg on Eesti, kuid vähesel määral eksporditakse Lätti, Leetu ja Soome. Empaki külastusel rääkis ettevõtte juht Remo Allikas, et natuke tehakse ka projektmööblit, mida tellitakse üle maailma. Eelmisel aastal telliti seda isegi Austraaliasse.

Allikas jätkas ettevõtte üldise tutvustamisega ning lisas, et ettevõtte teine ärisuund on ehitusmaterjalide ja -tarvete kaubandus. Ettevõttel on järgmised poed: Võru Espak, Räpina Espak ja Vastseliina Espak. Raamatupidamislikult on nii mööblitootmise kui ka ehitusmaterjalide kaubanduse pool üks ettevõte, kuid on kaks erinevat tegevusala. Kuna ehitusmaterjalide ja -tarvete kaubanduse käive on suurem, siis selle järgi on see ka ettevõtte põhitegevusala. Edasises ettevõtte tutvustuses keskendume pehmemööbli tootmisele.

Pehmemööbli tootmises töötab 25 inimest ja kokku töötab ettevõttes ca 40 inimest. Veel mõned aastad tagasi oli töötajaid 55, kuid oleme ennast natuke kokku võtnud ja tööülesandeid ümber jaganud ning kindlasti on ka efektiivsus oluliselt kasvanud. Tootmismahtu me sellega kaotanud ei ole. Oleme digitaliseerinud ja automatiseerinud mitmeid tegevusi, räägib ettevõtte juht.

Ringkäiku ettevõttes alustas Allikas nende viimase suurema investeeringu tutvustamisega, milleks on gaasiga kütmise võimaluse loomine. Samal ajal on alles ka puiduga kütmise võimalus, sest ettevõtte tegevusest jääb üle puidujääke, mis realiseeritakse ise ära briketti tootes. Selleks on ettevõte ise välja mõelnud ja ehitanud briketipressi süsteemi. Gaasiküte on võimaldanud vähendada ka katlakütjate arvu 4-lt 1-le.

Ettevõtte juht toob välja selle, et nad on ilmselt üks vähestest tootjatest Eestis, kes ostavad toore saematerjali, hööveldavad selle vajalikesse profiilidesse ning lõikavad vajalikud pikkused, mis tootmisse lähevad. Samas tehakse mõnele tehasele ka alltöövõtu korras pooltooteid. Saematerjal pärineb Võrumaalt, valdav enamus Toftanist.

Järgmisena tutvustas Allikas diivanikarkasside tootmise üksust. Seal asub üks esimesi investeeringuid, mis juht soetas, kui ta Empaki tööle tuli ca 10 aastat tagasi. Tegemist on CNC-Nesting pingiga, mis lõikab etteantud jooniste järgi kõik detailid välja. Pärast selle pingi soetamist kasvas tootmise efektiivsus ning tekkis võimalus üks töökoht ära kaotada. Üldiselt kasutatakse karkassimaterjalist ära võimalikult palju, et jääke oleks vähe ehk siis toimub ka mõnes mõttes jääkide väärindamine. Sellest tootmisüksusest lähevad välja valmis pehmemööbli karkassid.

Kõige uuem tootmishoone on see, mis põles maha Eesti Vabariigi 100 sünnipäeval. Põlengust ei jäänud midagi järele, vaid mõned seadmed elasid tulekahju üle. Ettevõte on suutnud selle hoone ruttu üles ehitada. Selles tootmishoones toimub pehmemööbli jalgade valmistamine ja viimistlemine. Remo Allikas märgib ära selle, et nad on jällegi ühed vähestest, kes valmistavad mööblijalad otsast lõpuni ise. Samuti toodavad neid ka mõnele teisele tehasele. Eraldi on ka viimistlusruum, kus kõik pehmemööbli jalad peitsitakse.

Järgmine etapp töödest on see, et karkassidele pannakse sisse siksakvedrud ning poroloon ja vatiin liimitakse karkassi peale. Kasutusel on kahte tüüpi juurdelõikust: laseriga ning käsitsi. Laseriga lõigatakse kangast ja käsitsi nahka. Nahka ei saa laseriga lõigata, sest masin ei märka, kui sellel on defektid. Kangajääke jääb ettevõttel samuti palju üle, mis mõneti on veel lahendamata teema, et mis nendega peale hakata.

Järgmise etapina toimub kangaste ja naha õmblemine. Eraldi on ka vatiiniosakond, kus lõigatakse vajalikud suurused välja ning padjaosakond, kus kasutatakse diivanipatjade valmistamiseks poroloonipuru, mis endal järgi jääb ja mida natuke tuleb ka juurde osta. Tootmises ülejäänud porolooni purustamiseks on ettevõttel endal poroloonipurustusmasin.

Viimase etapina polsterdatakse õmmeldud katted karkassile. Edasi toimub valmistoodete kokkupanek, komplekteerimine ja pakkimine. Pärast seda jäävad tooted ootealale transporti ootama. Remo Allikas ütleb, et neil sisuliselt ladu ei olegi, sellepärast nimetavad seda ootealaks. Kõik tooted, mis majast välja lähevad, on juba ette ära müüdud ja midagi lattu ei toodeta.

"Selleks, et lattu ei peaks tootma, aitab meid tootmisjuhtimise tarkvara. Selle abil saab tekitada stabiilisuse, kus materjalid saabuvad õigel ajal ning töötajad saavad vajaliku info. Kõigil töötajatel on oma nn „tahvelarvuti", kust nad näevad tootmisega seotud infot ja sisestavad tootmisega seotud infot. Samuti aitab meid see, et suudame olla paindlikud. Näiteks, kui juhtub, et kusagilt on midagi puudu, mida on nüüd ja kohe tarvis, siis me suudame 5 tunniga teha vajaliku puuduva detaili. Samuti on meil mingil määral toormereserv riiulis ka olemas," kirjeldab Remo Allikas.

Allikas räägib, et kõige vanem pehmemööbli mudel, milleks on Spenceri mudel, on neil üle kolmekümne aasta tootmises olnud. Keskmiselt tuleb ettevõttel uusi tootemudeleid üks või kaks kvartalis, aga see sõltub paljuski sellest, kui kaugel tööjärg on. Palju on selliseid tooteid, kus kliendid ise annavad kätte idee, aga samas pakume ka ise uusi ideid, mis meile endale tundub väga äge, kuid klientide jaoks ei pruugi see nii tunduda. Tootearendusega tegeleb Remo Allikas ise koos tootmisjuhi ja müügiinimestega.

Lõpetuseks toob ettevõtte juht välja selle, et ettevõttel on praegu üldiselt rasked ajad. Töötatakse umbes 50-75%lise võimsusega. Ellujäämise on taganud see, et ettevõte on selliseks olukorraks juba viimased paar aastat valmistunud. E-poe kasutuselevõtt vähem kui aasta tagasi annab samuti lootust, et ettevõttel klientidest puudust ei tuleks.

Merle Tsirk
arendusspetsialist