Lõuna-Eesti Haigla on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste osutaja. Haigla kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni alates 2014. aastast. Haiglas on 97 aktiivravi voodit kuues erinevas osakonnas. Vastuvõtt toimub 18 erineval arstlikul erialal – mõned igapäevaselt, mõned korra või paar kuus, nt veresoonte kirurg, nefroloog.

Ettevõtte nimi: Lõuna-Eesti Haigla AS
Asukoht: Võrumaa haigla, Meegomäe küla
Asutatud: 31.12.2001
Juhatuse liige: Arvi Vask
Põhitegevusala: Eriarstiabi osutamine
Töötajate arv: 519 (seisuga 31.12.2023)
Omanikud: Tartu Ülikooli Kliinikum ja Võrumaa Omavalitsuste Liit

Kõige suuremad osakonnad on sisehaiguste- ja psühhiaatriaosakond. Lasteosakonnas on ka 3 kohta, kuid õnneks on lapsed haiglas suhteliselt vähe aega. Intensiivravi on hetkel 6-kohaline. Kohe, kui on saabunud uued intensiiravi seadmed, saab haigla kasutusele võtta uued intensiivravi ruumid.

Haigla osutab kiirabiteenust kogu Võrumaal 3 brigaadiga, millest 2 asuvad Võru linnas ja 1 Antslas. Meeskond on haigla poolt komplekteeritud, kuid väljasõite haldab häirekeskus, seega haigla väljasõite käsutada ei saa. Kiirabi sõidab sinna, kuhu häirekeskus neid saadab, maakonna piir pole siin takistuseks. Kiirabiteenus on rangelt reguleeritud selles osas, et näiteks raskes seisus ägeda insuldi või infarktiga patsiente ei tohigi kiirabi Lõuna-Eesti Haiglasse tuua, vaid peab viima otse Tartu Ülikooli Kliinikumi. Ülejäänud otsustamistes on üldiselt kiirabi brigaadijuht üsnagi vaba, näiteks millisesse haiglasse patsient viia, üldine reegel aga on, et lähimasse vastava võimekusega haiglasse.

Haiglal on ka õendusabikeskus, mille eesmärk on pakkuda võimalikult kvaliteetset ravi-, õendushooldus- ja hoolekandeteenust. Keskuses on 47 voodikohta. Lisaks on ka hooldekodu, kus pakutakse elamisvõimalust ja hooldusteenust inimestele, kellel esineb sotsiaalne toimetulematus või funktsionaalne toimetulematus ning sõltuvus enesehooldustoimingute teostamisel.

2023. aastal oli haigla käive 23,6 miljonit. Töötajaid on haiglas 437. Lisaks on haiglal 100% osalusega üks sidusettevõte ja kaks tütarettevõtet. Haigla sidusettevõte on Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus MTÜ, mis osutab erihoolekandeteenuseid, rehabilitatsiooniteenuseid, kaitstud töö teenuseid ja lisaks nõustamisteenuseid psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele. Üheks tütarettevõtteks on Metsakohvik OÜ, mille põhitegevusalaks on ravitoitlustamine. Lisaks pakutakse toitlustust ja peetakse kauplust. Teiseks tütarettevõtteks on Pesuring OÜ, mis pakub pesumaja ja keemilise pesu teenust. Seega võib öelda, et Meegomäe kompleksis on koos sidusettevõtte ja tütarettevõtetega kokku umbes 500 töötajat.

Haigla põhieesmärk on pakkuda kvaliteetseid tervishoiuteenuseid ja hoida olemasolevat teenuste struktuuri. Haigla juht Arvi Vask rõhutab, et haiglal pole ambitsiooni otseselt laieneda ega mingeid uusi kaasaegseid teenuseid välja pakkuda, sest tundub, et praegune teenuste struktuur on piirkonnale suhteliselt sobiv. Keeruline on nende erialadega, mis püsivad ühe või kahe spetsialisti najal. Näiteks haigla pole viimastel aastatel suutnud tagada nahaarsti teenust. Haigla seisukohalt ei ole üks eriala niivõrd oluline, kuid patsientide seisukohalt kindlasti on.

Riski alla hakkab uuesti minema sünnitusabi, sest piirkonnas sünnituste arv kogu aeg väheneb, eelmisel aastal oli üle 100 sünnituse vähem kui üle-eelmisel aastal. Ka see aasta on alanud üsna väheste sünnitustega. Teisalt kogu sünnitusosakonna üleval hoidmine nõuab palju tööjõudu, alates hooldajast, ämmaemandast lõpetades naistearstiga, kes on ööpäevaringselt olemas. Kuigi, kui võrrelda kõiki teisi üldhaiglaid, mida on üle Eesti kokku 9, oli eelmisel aastal Lõuna-Eesti Haiglas kõige suurem sünnituste arv (343). Paratamatu on aga see, et piirkonnas on sünnituste languse trend.

Lõuna-Eesti Haigla eristub teistest üldhaiglatest mitme aspekti poolest. Lõuna-Eesti Haigla asub Meegomäe külas männimetsa keskel (ainult Viljandi haigla asub ka veel külas) ning haiglal on hea valmisolek haigete vastuvõtuks.

Lõuna-Eesti Haiglat eristab teistest üldhaiglatest ka see, et patsiente on päris palju väljastpoolt Võrumaad. Seda mõjutab kõige enam see, et haiglal on psühhiaatria osakond, mis ei teeninda vaid Võrumaad. Aga ka kirurgias ja teistes osakondades käib patsiente väljastpoolt Võrumaad. Omal ajal eristus haigla ka selle poolest, et pakkus ja pakub ka praegu väikese tasu eest ööbimisvõimalust praktikantidele ja residentidele. Praegusel ajal pakuvad seda võimalust juba ka teised haiglad, kes soovivad saada endale praktikante või residente, muidu ei ole haigla neile konkurentsivõimeline. Erisus on ka see, et haiglal on tütarettevõtted ja sidusettevõte, mida teistel üldhaiglatel pole.

Lõuna-Eesti Haigla on Kagu-Eestis kõige suurem valmisoleku tagaja. Haiglal on 4 eriarsti ööpäevaringselt valves – sisearst, kirurg, anestesioloog ja naistearst. Lisaks töötab ööpäevaringselt labor, radioloogiatehnik ja operatsioonimeeskond. Küll aga peab tõdema, et valmisoleku tagamine läheb järjest ressursimahukamaks.

Arvi Vask toob välja, et peamine põhjus, miks inimesed Võrumaal haiglasse satuvad, on paraku seotud alkoholismiga, millest saavad alguse paljud tervisemured ja see annab tööd kõigile haigla osakondadele. Eks see on kõik seotud sellega, mis maailmas me hetkel elame. Paljud ei saa toimetulekuga hakkama. See tekitab palju ka vaimse tervise probleeme.

Haigla põhiliseks väljakutseks on ühel või teisel viisil personaliga seotud teemad. Personalikulude osakaal haigla eelarvest on 68%, 14% on kulud ravimitele ning hoonega seotud kulud on alla 4% kogu eelarvest. Personaliga seoses tehtud muudatused mõjutavad eelarvet kõige rohkem, mis ongi tervishoius ka loogiline. Viimastel aastatel on palgad tõusnud. Keeruliseks teevad olukorra personaliga seonduvalt ka seaduse muudatused töö- ja puhkeaja seaduses, mis sätestavad, kui suur peab olema töö- ja puhkeaja osakaal. Euroopa Liidu uus direktiiv nõuab, et ühtejärgi peab töötajal haiglas olema vaba 47 tundi ühes nädalas, mida on keeruline planeerida. Lisaks on meditsiinivaldkonnas töö väga eriala spetsiifiline, mõnda teenust hoiabki töös ainult üks või kaks inimest ja kui nad lahkuvad, siis tekibki auk. Teisalt, kuna arstide palk on juba päris hea, siis noored arstid ei taha täiskohaga enam töötada, mis tegelikult ongi heaoluühiskonnas normaalne nähtus. Positiivne on see, et üks-kaks arsti aastas ikkagi tuleb tööle ka Lõuna-Eesti Haiglasse. Tänapäeval on noored liikuvad ning ei saa arvestada sellega, et kui nad tulevad, siis nad jäävadki.

Väljakutsena toob Arvi Vask välja ka Tervisekassa ebaõiglase rahastuse. Nimelt maksab Tervisekassa ühele haigla tüübile, näiteks üldhaiglatele, baasraha ühesugustel alustel, võtmata arvesse valvel olevate arstide arvu.

Haigla põhiinfrastrukuuri ja ka seadmete uuendamisse on panustatud väga palju eurorahade kaasabil. Üheksandal korrusel on just värskelt valmis saanud uus intensiivravi osakond. Haigla kõige kallim diagnostikaseade, üle miljoni euro maksev magnetresonantstomograafi tarkvara sai uuendatud 200 000 euro ulatuses. Seade töötab nüüd justkui robotina, tarkvara on iseõppiv ja sai töökiirust juurde poole võrra. Kohe on haigla kätte saamas kahte uut kiirabiautot. Just uuendati küttesüsteemi, valgustust ning ventilatsioonisüsteeme. Soojustati osad haigla lamekatused, mis olid veel soojustamata. Rajati päikeseelektrijaam, 120 kWh kummalegi poole maja. Praegu käib elektrijaotussõlme uuendamine ja hangitud on uus 330 kWh diiselgeneraator. Lõuna-Eesti Haigla ei ole kunagi unistanud uuest hoonest nagu Viljandi. Püütud on olemasolevat hoonet järjest patsiendisõbralikumaks muuta.

Lähiaja unistuseks on haiglal EMO osakonna renoveerimine, sest kuigi osakond sai 8 aastat tagasi renoveeritud, ei osatud tol ajal arvata, et tarvis on isolatsioonipalateid. Olemas on küll ajutised isolatsioonipalatid, kuid need ei ole nii funktsionaalsed, kui tahaks. Haiglal on valmis uue EMO osakonna projekt, mis eeldaks juurdeehitust, kuid selle ehituse jaoks hetkel haiglal raha ei ole.

Selle aasta plaan on haiglal Võru linna Räpina maantee äärde rajada uus kiirabibaas. Sobivat kohta on linnas otsitud pikalt, sest kiirabibaasil on omad nõuded, mida tuleb täita, näiteks peab seal olema piisavalt eraldi ruume töötajatele puhkamiseks.

Merle Tsirk
arendusspetsialist