Ettevõtete tutvustused:
Käsitööna palkmajade tootmine: looduslähedane ja ökoloogiline ehitusviis - kas on vaeva väärt?
Taavi Tuvikese huvi palkmajade tootmise vastu algas juba nooruses, kui ta pere aianduskooperatiivi krundil kirvega oma esimese palksauna raius. Sealt tekkinud uudishimu ajendas ennast täiendama ja elus tekkinud suunamuutus andis võimaluse alustada sellel alal ettevõtjana. See oli juba rohkem kui paarkümmend aastat tagasi.
Ettevõtte nimi: Vipson Projekt OÜ
Asukoht: Kotkapesa, Jeedasküla
Asutatud: 18.11.2002
Tegevjuht: Taavi Tuvike
Põhitegevusala: Kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine
Esialgu tegutseti rendipinnal Viitinas. Kui tegutsemise algaastatel Vastseliina vald tühjalt seisvad hooned Jeedaskülas müüki pani, leidis Tuvike, et need on selle töö tegemiseks sobivad ja ostis hooned ära. Alguses oli kõik täiesti võssa kasvanud ja pank hindas seal ainult ilusat vaadet Vastseliina alevile. Sellest hoolimata hakkas ettevõtlik Taavi Tuvike otsast hooneid korrastama ja kolis lõpuks vandaalide hirmuks ise ka sinna. Tänaseks on Kotkapesa territooriumil kaks põhilist ettevõtmist - Vipson Projekt käsitööpalkmajade ehitus ja Kotkapesa Puhkekeskus oma puhkemaja ja lihatoodete valmistamisega.
Esimesed kümme aastat toodeti palkmaju ainult Norra turule, kuna seal olid suusakuurortides väga populaarsed palkidest puhkemajad. Nüüdseks on aga trendid muutunud - inimesed on mugavamad ja soovivad kaasaegsemaid tingimusi. Enam ei kiputa endale personaalset kinnisvara soetama, vaid eelistatakse rendipindu, mida pakuvad suurarendajad. Kuid kinnisvaraarendajad ei soovi kruntidele palkmaju ehitada, sest need on liialt kallid. Nii on jäänud eksklusiivsete käsitööpalkmajade ehitus rohkem mõne üksiku eratellija unistuste elluviimiseks. See on toonud kaasa aga märgatava tootmise languse.
Palkmajade ehituse langusele on aidanud kaasa ka 2008. aastal jõustunud hoone energiatõhususe miinimumnõuded, mistõttu on palkmaju keerulisem müüa. Projekteerijad puht mugavusest ei projekteeri neid enam, sest väikeelamutele on raske saavutada vajalikku B-energiaklassi. "Põhiliselt sõltub palkmaja soojapidavus aga ehitaja tehtud tööde kvaliteedist ja kasutatavatest materjalidest (aknad, uksed jne)," räägib Tuvike. „Peale kümmet tegutsemisaastat hakkas ettevõttele tasapisi juurde tulema ka Eesti kliente. Tänaseks võib öelda, et pigem natuke rohkem müüakse Eesti turule kui välisturule. Norra kõrvale on tekkinud ka mõned teised eksportriigid, näiteks Holland," rõõmustab tegevjuht. Kui vanasti käidi messidel enda tooteid tutvustamas, siis tänaseks ollakse juba nii kaua turul oldud, et kliendid leiavad enamasti ise tee ettevõtteni.
"Käsitööpalkmajade tootmine on kõige looduslähedasem ja väga väikese ökoloogilise jalajäljega ehitusviis. Tavapäraselt pannakse majade seinte soojustuseks väga palju villa, aga selle tootmiseks kulub kordades rohkem energiat, kui lõpuks maja kütmisega kokku hoitakse. Meil pannakse tootmises vara vahele lambavilla vilt ning lõpuks saab majas iga palk endale numbri. Palgid pannakse transportimiseks pakkidesse, et need ehitusplatsil hiljem jälle kokku panna," selgitab Vipson Projekt OÜ tegevjuht. Ehituseks vajalikud palgid töötleb ettevõte kohapeal ise - koorib, saeb ja kuivatab. Palgid tulevad nii riigimetsast kui ka erametsast. Riigimetsa puhul peab osalema avalikel oksjonitel ja sellega ei tea kunagi, kas võidad või mitte. „Viimasel ajal kimbutab üleüldine tooraine puudus, mille on peamiselt tekitanud riik oma poliitikaga, minnes kaasa nn rohepöördega. Vähendatud on ka raiemahtusid. Näiteks kevadel pani RMK müüki 2000 tm männipalki, aga nädal peale oksjonit, kui oli aeg lepinguid sõlmida, ütles, et müüb ainult 1000 tm männipalki," räägib Tuvike. Riik peaks tagama stabiilsuse, aga eelmainitu tekitab puiduga tegelevates ettevõtetes ebastabiilsust. Õnneks ei ole see otseselt veel mõjutanud Vipson Projekti palkmajade tootmist, kuid ikkagi teeb elu natuke närviliseks. Lisaks võib juhi sõnul välja tuua ka selle, et ühiskond on väga tundlikuks muutunud metsaraie osas. Tegelikult on ju metsi majandatud aastasadu ja metsade pindala on Eestis aastatega kasvanud.
Palgi hind on erinevatel põhjustel viimasel ajal väga palju tõusnud. Näiteks koroonalaine ajal arvati, et inimesed on kodudes ja ei tee midagi, kuid just siis tarbimine hoogustus. Kõik hakkasid kodudes remonti tegema, mis mõjutas hindade kallinemist. Sõja tõttu samuti hind tõusis, sest paljud sae- ja puidutööstused kasutasid Venemaa puitu, mida täna enam üle piiri tuua ei tohi. Eesti enda raiemaht on liialt väike, et tagada vajaminev tooraine.
Mure on tegelikult ka tööjõuga. Taavi Tuvikese sõnul oli algusaastatel nii, et inimene õppis kahe nädalaga töö selgeks ja hakkas kohe tootvalt tööle. Kui täna võtta uus inimene tööle, siis üldjuhul kahe kuuga ei suuda ta vajalikke töövõtteid omandada ehk ettevõte maksab selle aja tema töö eest peale. Samas suudavad noored kahe kuuga ümber mõelda ja mujale tööle minna. Kindlasti mõjutab ka ettevõtte kaugus suurematest linnadest. Ääremaal olevate valdade poole inimesed eriti ei liigu - tahetakse linna, kus elu tundub helgem. Need ongi põhjused, miks ettevõtte töötajate arv on aastatega väga palju langenud. Praegu töötab ettevõttes 6 pikaajalist kohalikku töötajat.
Palgi hind, tööjõu kallinemine ja soojapidavusnõuete karmistumine on põhjustanud palkmaja hindade olulist kasvu. Tänapäeva tarbija valib enamasti hinna järgi. Aga tihti võrreldakse võrreldamatut. Kui käsitöö palkseinad on peale püstitust kohe kasutuskõlblikud, siis kivimajade puhul peale karbi püstitamist põhitööd alles algavad. Kuigi kivist majakarbi saab odavamalt kätte.
Taavi Tuvike toob välja, et Vipson Projekt OÜ on Eestis üks väheseid käsitsi palkmaju tootvaid ettevõtteid, kelle tegevus on sertifitseeritud. Vipson Projekt ei tooda ühtegi samasugust maja. Projekteerimisteenus küll täna tellitakse sisse, aga majad projekteeritakse koostöös kliendiga, vastavalt tema soovidele. Käsitöö palkmajade tootmiseks ei ole vaja kalleid ja energiamahukaid masinaid. Kasutatakse lihtsaid käsitööriistu ja tootmine ei ole energiamahukas. Just see ongi see, mis muudab käsitöö palkmajad omanäoliseks ja eriliseks.
Kui kaasaegne lähenemine on see, et tootmist peab automatiseerima, siis Vipson Projekti puhul see ei kehti. Käsitoo palkmaja puhul jääb alles palgi loomulik kuju, mis lõpptulemusena on väga võimas. „See ongi Vipson Projekti tegevuse mõte," sõnab Tuvike. Käsitöö on vaevarikas, kuid lõpptulemus on seda väärt.
Merle Tsirk
arendusspetsialist
Vaata teisi valla ettevõtteid
Võru valda registreeritud ettevõtted leiad päringuga Majandustegevuse registri veebilehelt.