2009. aastal tulid Merle ja Mart Leibur Võrumaale sooviga hakata siin ettevõtlusega tegelema. Osteti maa ja ehitati hooned. Esiti ei teatudki päris täpselt veel, millega tegelema soovitakse hakata. Pererahvas plaanis lambad võtta, kuid kui neid oli juba üle 50, saadi aru, et see on suurt mahtu nõudev äri. Selleks et aga midagi suurt ära teha, peab olema vähemalt 500 lammast. Piisavalt maad neil nii paljude lammaste jaoks polnud. Nii tekkiski mõte teha midagi piimast, seda enam et peremeest Mart Leiburit on alati toiduvalmistamine huvitanud. Võeti kitsed ja edasi läks talu areng kiiresti ning juustu valmistamine tuli hästi välja.

Erinevate juustude armastus tekkis Kolotsi talu peremehel tegelikult juba varem, olles mitmeid aastaid välismaal tööl või reisidel. Hollandis õppis ta meistri juures Gouda juustu valmistamist ja Hispaanias käis ta vaatamas meiereid. Leiburi sõnul unustatakse sageli ära ka raamatud, millest on tegelikult väga palju võimalik õppida. Ta hakkas teadlikult katsetama ja see toimub regulaarselt ka praegu.

Tootmine

Tänaseks on saavutatud maksimaalne tootmise maht – neli tonni juustu aastas. Pidevas pakkumises on hetkel 11 erinevat juustusorti. See on üsna suur sortiment. Sinna hulka kuuluvad nii kitse- ja lehmapiimajuustud, kusjuures lehmapiimajuustud moodustavad umbes 70% ettevõtte käibest. Kitsepiimajuust on pigem nišitoode. Igal aastal vahetatakse välja üks kuni kaks juustu. See on äri jaoks oluline, et pakkuda uudsust.

Talus on töö jaotatud selliselt, et peremees tegeleb juustutootmisega ja perenaine hoolitseb loomade eest. Lisaks on abiks üks töötaja. Talus on kitsed ja eelmisel aastal võeti kolm lehma. Lisaks tuleb ka piima juurde osta, sest oma loomade piimast tootmiseks ei jätku. Peamine partner selleks on Kõrgemäe talu, kes toodab samuti mahepiima.

Kliendid

Talu põhilisteks klientideks on umbes 40 restorani üle Eesti, eraklientide maht on umbes 5%. Talu eesmärk on algusest peale olnud erilisemate juustude valmistamine oma retseptide järgi – vähe aga kvaliteetseid. Poelettidelt Kolotsi talu juustu osta ei saa. Pererahvas rääkis, et restoranide leidmiseks, kellele oma tooteid müüa, tuli käia ise otse neid pakkumas. Müügimehi paraku ei usaldata nii palju kui vahetut juustumeistrit ennast. Praeguseks on talu jõudnud nii kaugele, et viimasel aastal enam ühtegi uut klienti juurde võtta ei saanudki, kuna tootmismaht oli täis.

Käive ja investeeringud

Ettevõtte käive ja kasum on aastatega järjest tõusnud. Mitmeid aastaid on talu aastane käive olnud umbes 100 000 eurot. Peremehe sõnul on ta alati arvanud, et kui on võetud vaev ööpäevaringselt oma ettevõtlusega tegelemiseks, siis peab see ka hästi ära elatama. „Vastasel juhul võiks ju käia ka lihtsalt palgatööl. Äri üks põhilisi alustalasid ongi see, et juustu tehakse ise, mitte ei palgata kedagi seda tegema," lisas Kolotsi talu peremees Mart Leibur.

Juustu tootmiseks on talul olemas eraldi tegevusloaga meierei, mis on üks osa pererahva endi elumajast. Toetusi talu eriti taotlenud pole. Päris alguses taotleti Töötukassast toetust, millega soetati lüpsimasin. Hiljem taotles pererahvas ka PRIA väikeettevõtte investeeringutoetus, mille eest osteti juustukatel ja -jahuti. See teeb kokku toetusena umbes 30 000 eurot kümne aasta peale, mis on täielikult talusse investeeritud. „Rohkem ei ole plaani ka taotleda, sest eriti sobivaid toetusi pole ning lisaks on bürokraatiat piisavalt palju," ütles peremees. Ettevõte saab tegutseda rahuliku südamega, sest pole mingeid kohustusi ei toetuste ega ka laenudena.

Ettevõtte väljakutsed ja perspektiiv

Talu peremees peab kõige suuremaks väljakutseks mõttetegevust, seda nii ettevõtlusega alustamisel kui ka sellega tegelemisel. „Väga olulised just õiged otsused ja valikud. Sageli juhtub, et tehakse mõni vale otsus või püütakse kedagi jäljendada," rääkis Mart Leibur. Tüüpiline viga, mida peremees Mardi arvates väikeettevõtjad teevad, on püüd meeleheitlikult oma toodanguga poelettidele jõuda, et siis seal masstoodanguga konkureerida. Selline mudel ei ole tema sõnul jätkusuutlik. Talu perenaine Merle Leibur lisab, et väga oluline on leida oma nišš ja seda õiglase hinnaga müüa. „Kahjuks seda tihti ei usuta," nentis ta.

Praeguseks on talu jõudnud punkti, kus müügitööga enam tegelema ei pea ning toodangu eest saadakse head hinda. Suureks töövõiduks peab pererahvas ka paljude restoranide kokkade kiitust Kolotsi juustudele.

„Väga hea oleks, kui juustu tootmiseks saaks kogu piima enda loomadelt," ütles Kolotsi talu peremees Mart Leibur. Talu loomad annavad väga head piima, kuna nad on Eesti maakarja tõugu – see tähendab, et nad annavad küll vähem piima, kuid see on väga rasvane ja valgurikas. Lisaks annab mahelehmapiimaga toota umbes 30% rohkem juustu kui tavalise piimaga. Kolotsi talu lehmad saavad vabalt väljas käia ja süüa rikkalikkust loodusest kõike, mida soovivad. Eelmainitu tulemusena tekib piimale väga hea maitse ning sellest saab suurepärast juustu. Seega on Kolotsi talu juustude üheks erilisuse saladuseks ka hea tooraine.

Kui rääkida arenguplaanidest, siis pole see kindlasti Kolotsi talu pererahva arvates laienemine. Pigem mõeldakse sellele, kuidas nii piima kui ka juustu kvaliteeti veelgi tõsta ning pakkuda uusi ja kõrgklassilisi juustusorte.

Lisaks peab Kolotsi talu väga oluliseks elurikkuse säilitamist, mahetootmist ja permaaiandust. Talu ümber on rajatud justkui väikene ökosüsteem – lehm sööb rohtu, annab sõnnikut ja väetist, maast ei võeta kündmise ja koristamise käigus ära midagi, aedvili pannakse multši sisse jne. „Samas mahemärk juustude peal otseselt ei anna talule midagi, sest restoranide köögid ei ole mahedad ja nad ei tohi panna Kolotsi talu juustule juurde silti, et see on mahejuust, nad võivad seda vaid juurde öelda," selgitas talu peremees Mart Leibur. Mahetootmine on Kolotsi talu jaoks elustiili küsimus. Paljud restoranide töötajad on Kolotsi talus vaatamas käinud, kuidas talu toimetab. Nad näevad, kuidas Kolotsi talu loomad päriselt kasvavad ning seda räägitakse pärast kliendile, kui toit lauda viiakse. See on see, mis tegelikult loeb, mitte mahemärk toote peal.

Merle Tsirk

arendusspetsialist

Sel aastal tutvustame igas Võru Valla Teataja numbris ühte valla tublit ettevõtet. Kui teil on ettepanekuid, milliste ettevõtete lugusid võiks kajastada järgmistes valla ajalehe numbrites, palume kirjutada e-posti aadressile merle.tsirk@voruvald.ee.