Ettevõtte tegevus keskendub peamiselt kaubabetooni veole. Seda oleks võimekust isegi rohkem teha, kuid turul, st Lõuna-Eestis ei ole nii suurt nõudlust. Väiksemas mahus toodetakse ka betoonelemente, mille moodustavad enamasti tööstushoonete kandekonstruktsioonid nt vundament, postid, talad, soklipaneelid. Osa standartsest toodangust toodetakse lattu (näiteks kaevurõngad, plokid ja rakked).

Ettevõtte nimi: Võru Betoon OÜ
Asukoht: Tehnika tn 10, Parksepa
Asutatud: 06.11.2009
Omanik: Ain Tarrend
Põhitegevusala: muude betoon-, kips- ja tsementtoodete tootmine
Töötajate arv: 25 (30.09.2023 seisuga)

Ettevõtte juht Ain Tarrend räägib, et kaubabetooni tootmine on mõnes mõttes lihtne, kui on olemas transporditehnikat betooni laiali vedamiseks objektidele. Betoonelementide tootmine on keerulisem, sest see koosneb mitmetest lülidest. Kõik saab alguse sellest, et olemas peab olema oma puidutöökoda ja inimene, kes vormi valmis teeb. Sellele järgeb armeering st vormile pannakse raud sisse ja lõpus alles valatakse betoon. Seega eelneb betoonelemendi valmistamisele üsna pikk eeltöö, mis nõuab mõtte- ja inseneritööd ning joonise lugemise oskust, et betoonelement valmis saada.

Ain Tarrend toob välja, et kui vanasti olid enamik ehitisi ühesuguse tüüpprojektiga ja sai teha ühte tüüpi betoonelemente, siis praegusel ajal on enamik uusi ehitisi kõik erinevad. "Tegelikult ei oleks ka tänapäeval projekteerijatel tarvis iga hoonega jalgratast leiutada, vaid mõned mõõdud võiks siiski olla standardse suurusega. Praegu käib kohati raiskamine, sest iga töö jaoks on tarvis uusi vorme. Näiteks trepp on üks selline toode, millel võiksid olla mingid standardid, kuid igal projekteerijal on see erinev. Eks ettevõtluses midagi lihtsat ei ole, näeme palju vaeva ja samal ajal õpime ise ka," arutleb Tarrend.

Tänapäeval ei tehta betooni klassikalisest kruusast
Betooni valmistatakse neljast komponendist: vesi, liiv, killustik ja tsement. Lisaks ained näiteks külmakindluse vastu, suvel kuivamise aeglustajad. Erinevatel betooni klassidel on erinev komponentide proportsioon – mida rohkem tsementi seda tugevam betoon. Kui vanasti tehti betooni kruusast ja tsemendist, siis tänapäeval see nii ei ole, sest kruusa kvaliteet on väga kõikuv, kuna kivide ja savi sisaldus killustikus on ebastabiilne. Sellega ei saa tagada betooni head kvaliteeti. Tänapäeval on kõik standardiseeritud, sest betoon peab vastama kehtestatud normidele. Klient soovib küll, et betoon oleks võimalikult odav, kuid peab ikkagi vaatama objekti tähtsust ja tegema seda, mida normid ette näevad. Kui näiteks tehakse silla objekte, siis see on eriti suure järelvalvega.

Ettevõttel on endal kolm liivakarjääri ja enamus killustikust tuuakse Põltsamaa killustikukarjäärist. Tegelikult on see keeruline maailm, kuigi pealtnäha see nii ehk ei tundugi. Võru Betoon on osalenud enamustes Võru ja selle läheduses olevatel ehitustöödel. Isegi Tartusse ja Tallinnasse on tehtud kortermajade elemente. Selle aasta keerulisem töö on olnud näiteks Pärlijõe silla ehitus.

Olukord tööjõuga on stabiliseerunud
Ain Tarrendi arvates on tööjõuaga pigem asi stabiilsemaks läinud viimasel paaril aastal, kuna töö ettevõttes on rahulikumaks muutunud ning seda on ka pisut vähem kui varasematel aastatel. Ettevõte on kasutanud suve kõrghooajal renditööjõudu, mis on väga hea võimalus. Muidu oli see ainult suuremate linnade Tartu ja Tallinna võimalus, siis nüüd on tekkinud teenusepakkujaid ka siia kanti. "Võru Betoonis on käinud tööl näiteks ukrainlased, valgevenelased ja isegi usbekid. Küll aga peab ütlema, et eestlased võtavad üha vähem omaks võõrast tööjõudu ning keelebarjäär on ka suur. Mõneti võib öelda, et läänel on tekkinud sõjaväsimus – aitasime, kuid nüüd proovige ise hakkama saada. Rahulikul hooajal saab oma meestega hakkama. Kui mõni aeg tagasi kippusid töötajad rändama ja otsima neid, kes maksavad paremini palka, siis nüüd seda enam nii palju ei tehta," selgitab Tarrend. Betoonitöö ei nõua väga spetsiifiliste oskustega töötajaid, küll aga on mureks see, et töö on füüsiliselt raske ja must. Aina rohkem soovitakse puhtamat tööd teha.

Investeerida ettevõttesse on oluline
Võru Betoon on viimastel aastatel investeerinud uude tehnikasse. Viiel-kuuel aastal järjest on suudetud osta üks uus masin, kuigi pangaintressid on kõrged. Oluline on, et objektidel töö paremini sujuks, tehnika alt ei veaks ja ka töötaja tunneks ennast hästi korras masinaga töötades. Kui talunikud saavad tõenäoliselt uue masina mingi fondi toetusega, siis ehitussektoris tuleb võidelda reaalse konkurentsiga. Järgnevalt tuleb ettevõttes investeerida tootmisplatside rajamisse ning tootmishoonete laiendamisse.

Panustada tuleb kliendisuhete loomisse
Kaubabetooni müüakse Võrust 60-70 km kaugusele. Betoonelemendid lähevad üle Eesti, ühtteist ka Lätti. Ettevõtte juht Ain Tarrend hüppab vajadusel autorooli ka ise, enamasti laupäeviti. "Üldiselt me muidugi väldime laupäevadel töötamist, kuid teinekord peab paindlikkum olema, sest klientidel on olukordi, kus on tarvis kohe teha betoonitööd. Siin tuleb mängu ka konkurents – kui Võrust ei saa, siis saab Otepäält või Tartust. Põhikliente tuleb ikka teenindada, siis kui neil on tarvis. Meil siinkandis arvatakse, et kui ehitatakse midagi suurt, siis peavad ka ehitajad suured olema, kuid väikese või keskmise suurusega ettevõtted suudavad ka suuri asju teha. Siia juurde tuleb usalduse moment, et tõestada, et väiksemad ettevõtted suudavad täita suuremate ettevõtete suuri tellimusi. Teisalt, kui peale mitmeid vestlusi ei usuta, siis ega töö pärast paluma ka ei minda, sest eks hakatakse ka hinda langetama või erinõudmisi esitama ning lõpuks oled lihtsalt selle tööga hädas," räägib Võru Betooni juht.

Erinevate kriiside mõju
Ain Tarrend tunnistab, et eks kriisidel ikka oli oma mõju ettevõtte tegevusele, sest elu jäi natuke seisma, energiahind läks kalliks ja tootmist tuli koomale tõmmata. Koroona tõttu õnneks kedagi koondama ei pidanud, kuid tellimuste arv on oluliselt langenud, mida on mõjutanud ka ehitussektori madalseis. Ain Tarrend hindab, et tulevik on pigem praeguste seisude järgi arvestades hall, sest ei tea, mis homne päev toob.

Ettevõttel on hea asukoht
Ettevõtlusega tegelemise pluss siinkandis on see, et inimesed elavad Parksepa lähiümbruses, Väimelas ja Võru linnas. Töötajaid on selle võrra lihtsam leida. Peredel on hea elada, sest teenused on kõik lähedal. Teine külg on see, et asume lähemal erinevatele ehitusobjektidele. Kui vald tagab, et avalikud teenused toimivad, siis toimib ka ettevõtlus.

Lõpetuseks tõdeb Ain Tarrend, et on betooniäri ajanud juba pea 25 aastat ja ei taha öelda, et tegeleb sellega veel 25 aastat. Läbi on elatud väga raskeid aegu ning on tekkinud väsimus. "Teisalt on valmis ettevõtte tootmishoonete laiendamise projekt. Kas selleni ka tegelikult jõutakse, näitab aeg. Hetkel on pangaintressid liiga kõrged, ootame intresside stabiliseerumist ning majanduslanguse aeglustumist," mõtiskleb Ain Tarrend.

Merle Tsirk
arendusspetsialist