Verijärvel asuva hoonetekompleksi ümberehitamist puidutehaseks alustati 1993. aastal ning tootmisega tehti algust järgmisel aastal. Ettevõte hakkas tootma liimpuitkilpe mööblitööstuse tarbeks ja aastatel 1995-2003 toodeti isegi mööblit.

Ettevõtte nimi: Barrus AS
Asukoht: Veskisalu, Verijärve küla
Asutatud: 19.11.1993
Tegevjuht: Martti Kork
Põhitegevusala: Muude puitplaatide tootmine
Töötajate arv: 276 (31.09.2023 seisuga)

2003. aastal toimus paraku suur tulekahju, mille käigus mitmed tootmishooned hävisid. Ettevõtet hakati sisuliselt otsast peale üles ehitama ning selle raames leitigi, et kõige otstarbekam on toota akende ja uste komponente. 2013. aastal alustas tööd teine ning 2021. aastal kolmas sõrmjätkatud liimpuitu tootev tehas. Käesoleval aastal tähistab Barrus juba oma 30. sünnipäeva.

Ettevõtte väärtusteks on nende inimesed, vastutustunne, avatus, kasvamine ja järjekindlus. Barruse kodulehel on kasvamise märksõna all toodud välja mõte: selleks, et tagada homme veel parem tulemus, tuleb pidevalt õppida.

Tootmine
Liimpuidu tootmiseks ostab Barrus männipalgi, töötleb seda enda saetööstuses, kuivatab, seejärel eemaldab oksa- ja muud defektsed kohad ning liimib oksa- ja defektivaba materjali sõrmjätkates kokku, saades sellest maailma tipptasemel liimpuitkomponendid, mida tarnitakse peamiselt aknaja uksetööstustele üle Euroopa. Tänaseks on ettevõte kasvanud nii suureks, et suudaks vajadusel ära täita Põhjamaade suurimate aknatootjate materjali vajadused. Siiski ollakse silmitsi muredega, et ettevõtte edasiarenduseks pole maad, turg on muutunud leigemaks ning valitseb tooraine puudus.

Viimaste aastate muutused
Aasta 2020 oli ettevõttele murranguline aasta – toimus juhtkonna vahetus, mis tõi endaga kaasa ka muudatusi. Ettevõte on näiteks viimase kolme aasta jooksul investeerinud kokku ligikaudu 27 miljonit eurot. Selle ajaga on ehitatud uus sõrmjätkuliinitehas, uus lahtilõikustehas, tootmiskontor, rajatud uued riietus- ja pesuruumid töötajatele ning tehnikakeskus. Oluliselt panustatakse ka tööstuse digitaliseerimisse, juurutatakse uut ERP-süsteemi. Sel perioodil lõi Barrus maakonda ligi 120 uut töökohta. Siiski juba 2022. aasta lõpus oli ettevõte sunnitud koondama umbes 50 töötajat, sest männipalgi hinnad tõusid väga kõrgele. Hinnatõus tulenes RMK raiemahtude vähendamise tõttu tekkinud toorme puudusest. Lisaks on viimasel kolmel aastal järgnenud üks kriis teisele – Covid-19 pandeemia, kallid energiahinnad, sõda Ukrainas ning üldine ebastabiilne majandusolukord.

„Praegu on riik võtnud eesmärgiks lahendada keskkonnaprobleeme, aga kui me järgmised kümme aastat metsa ei raiu, siis selle mõju ettevõtlusele on laastav. Eestis on 31% metsa erinevate piirangute all, mitte üheski teises Euroopa Liidu riigis ei ole see nii suur," selgitab ettevõtte juht Martti Kork.

Toetused
Martti Kork on umbusklik selle osas, et Võrumaale tuleks lähiajal mõni välisinvesteering. „Poliitilised otsused ei soosi seda ning kvaliteetse tööjõu leidmisega on samuti siin piirkonnas suur probleem. Mõnes mõttes oleme nagu maailma lõpus, Vene piir on kõigest 25 km kaugusel," sõnas Barruse juht.

Samuti on Martti Kork kriitiline eurotoetuste osas. „Barrusel on õnnestunud näiteks 27-miljonilise investeeringu juures eurotoetusi taotleda 1,5 miljonit läbi üheksa erineva projekti, mis on minu meelest narrimine. Midagi on ikka väga valesti, kui maapiirkonnas olev arengule orienteeritud ettevõte saab ühe väikese toetuse siit ja teise sealt. Meie ettevõttel ei ole aega oodata, sest projekte on vaja realiseerida kohe. Selline olukord on mõjutanud Barruse motivatsiooni üldse enam midagi investeerida, sest riigi tugi on üsna nullilähedane. Kui see aga riigitasandil lahendust ei leia, siis probleem on väga suur," selgitas toetuste tausta Martti Kork.

Eksport
Ettevõte ekspordib 95% toodangust. Taani moodustab kogu eksporditurust 40% ehk võib öelda, et iga teine aken, mis Taanis ostetakse, on valmistatud Barruses toodetud liimpuidust. Olulised eksportturud on veel ka Norra, Rootsi ja Soome. Barrus on tugev eksportija eelkõige Skandinaaviamaades, kuid oluline on leida ka uusi turge mujalt. Näiteks praegu töötab Barrus selle nimel, et saada suuremat osa ka USA turule.

Taaskasutus
Tänaseks on ettevõtte kasutatava materjali väljatulek palgist paranenud 8%. Kõik tootmisjäägid, mis ettevõtte tegevuse käigus tekivad, lähevad taaskasutusse. Palgist, mis tuleb ettevõttesse, lõigatakse laud, 45% palgist jääb üle ja läheb kohe saepuruks ja hakkeks. Lõigatud lauast tehakse akna ja uste komponente ning selle tegevuse käigus läheb veel kaotsi umbes 35%. Tekib väga palju saepuru ja haket. Hakke saadab ettevõte Soome, kuna Eestil tselluloositehast ja keemiatööstust pole. Soomes tehakse hakkest tselluloosi, paberit, riiet jne. Saepuru läheb Barruses kõik pelletiks. Martti Kork selgitas, et nad on ikka mõelnud, et võiks olla üks korralik keemiatööstus, mis teeks saepurust midagi asjalikumat kui küttematerjal.

Barrus kui tööandja
Võrumaal on Barrus üks suurimaid tööandjaid. Kolmekümne aasta jooksul on ettevõttes tööd teinud üle 1500 inimese. Töö Barruses on küll raske, kuid samas pakub ettevõte töötajatele kaasaegseid töötingimusi, Võrumaa keskmisest töötasust ligikaudu 30% kõrgemat töötasu ning muid hüvesid. Ettevõtte juht Martti Kork tõi välja selle, et kui reeglina on Eestis tööstusettevõtete tööandja soovitusindeks kas null või madalam, siis Barruses on see lausa 42. Ettevõte on algusest peale võtnud seisukoha, et kui investeeritakse kümneid miljoneid eurosid, siis peavad ka ettevõtte töötajad tahtma tulla tööle. Üks ettevõtte sihtidest on see, et Võrumaal peavad olema sama kvaliteediga töötingimused nagu Tallinnas.

Martti Kork toob seoses töötajatega välja probleemi, et ettevõtte praeguse 300 töötaja puhul on neljandik neist põhiharidusega ja kui ettevõtted peavad hakkama mingil hetkel koondama, siis ei kujuta juht ette, mida vald ja riik nende tööhõive jaoks teha võiks. Sellel oleks väga suur mõju valla eelarvele. Hea märk on aga see, et töötajate keskmine vanus on 39 eluaastat ning seega on nad pikalt tööjõulised. Barruse juhi sõnul oleks oluline, et Lõuna-Eesti omavalitsused viiksid selle teema poliitikute lauale.

Barrus kui toetaja
Barrus on lisaks headele töötingimustele panustanud rahaliselt päris palju ka heategevusse, sealhulgas toetanud võrkpalli- ja jalgpalliklubisid, Võrumaa abivajajatest peresid, noorte ettevõtmisi ja Ukrainat. Barruse sponsoreerimisstrateegias on võetud suund, et toetatakse kohalikke tegijaid, organisatsioone ja sündmusi, et siinne kodukant areneks. Barrus ei ole pelgalt ettevõte, vaid osa ühest suurest ägedast kogukonnast.

Koostöö
Lõpetuseks tõdeb Martti Kork, et kui poliitikud riigikaitse ja välispoliitika kõrvale prioriteediks majanduspoliitikat ei võta, siis on seis varsti ikka väga halb. „Algatuseks võiks näiteks Võrumaa ettevõtjatele korraldada mõned korrad aastas kohtumisi Lõuna-Eesti saadikutega riigikogus, et saaks arutada tegeliku ettevõtluse olukorra üle," tegi Barruse juht ettepaneku.

Merle Tsirk
arendusspetsialist