Jäätmed pole prügi, vaid ressurss, millest saab valmistada uusi või samaväärseid asju. Kuid see on võimalik vaid siis, kui jäätmed kogutakse liigiti nende tekkekohas. Jäätmeid liigiti kogudes on igaühel võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge. 

Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, seda nii kodus, töökohtadel kui ka haridusasutustes. Jäätmed tuleb koguda liigiti nende tekkekohas, arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Tekkekohas tuleb liigiti koguda paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäätmed, probleemtoodete jäätmed, ravimijäätmed ja ohtlikud jäätmed. See ei tähenda, et kodus peab olema 14 erinevat prügikasti, sest kõiki jäätmeliike igapäevaselt ei teki. Suure osa nimetatud jäätmeliikidest saab üle anda jäätmejaamas.

Jäätmejaamade poolt vastu võetavad jäätmeliigid ning hinnakiri on leitav Võru Jäätmekeskuse kodulehelt.

Jäätmete liigiti kogumine ja eraldi üleandmine aitab tagada jäätmematerjali kõrgemat kvaliteeti, suurendada seeläbi selle taaskasutusvõimalusi, parendada sortimise tõhusust ning vältida ülearust energia- ja tööjõukulu järelsortimisel.

 

 

SEGAOLMEJÄÄTMED

Segaolmejäätmed on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk.

Majapidamises tekkinud jäätmed, mille liigiti kogumine ei ole korraldatud, visatakse segaolmejäätmete konteinerisse või jäätmekotti ja antakse regulaarselt üle jäätmevedajale.

Segaolmejäätmete mahutisse võib panna muu hulgas:

• Määrdunud pakendid
• Hõõgniidiga pirnid
• CD-plaadid
• Kosmeetika
• Mähkmed ja hügieenisidemed
• Oluliselt määrdunud või katkised ning kasutuskõlbmatud rõivad (sh jalanõud)
• Katkised toidunõud ja mänguasjad (mitte elektroonilised)
• Toidujäätmetena tekkinud suured kondid
• Jahtunud tuhk
• Kassiliiv

Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik:

• Biojäätmeid sh vedelad jäätmed
• Puhtad pakendid
• Puhas paber ja kartong
• Ohtlikud jäätmed
• Tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed (sh kuum tuhk)
• Ehitus- ja lammutusjäätmed
• Suurjäätmed
• Käimlajäätmed ja kogumiskaevude setted
• E-sigaretid (vii müügikohta)
• Ravimid (vii apteeki)
• Väikeelektroonika (vii müügikohta)
• Patareid ja akud (vii müügikohta või kogumiskasti)
• Erikäitlust vajavaid jäätmeid (eelkõige tervishoiu- ja veterinaarjäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu).

Samuti ei tohi segaolmejäätmete mahutisse panna selliseid jäätmeid, mis võivad ohustada või rikkuda jäätmemahutit, veokit või vedajat.

Segaolmejäätmete kogumismahuti omamine jäätmevaldaja kinnistul on kohustuslik! 

NB! Võru vallas peab jäätmevaldaja segaolmejäätmed andma üle hanke korras valitud jäätmevedajale.

Loe täpsemalt määrusest "Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused"

 

 

BIOJÄÄTMED

Biojäätmed jagunevad:

• biolagunevad aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja peened oksad jmt).
• biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed nagu puu- ja köögiviljade puhastamise jäägid, liha- ja kalajäägid, poolfabrikaadid, kohvi- ja teepuru sh filtrid, pagaritooted jmt.

Biojäätmete liigiti kogumine on kõigile kohustuslik.

Biojäätmete eraldi kogumise kohustus tähendab, et  kõikides kodudes, ettevõtetes, asutustes ja mujal, kus  biojäätmeid tekib, tuleb biojäätmed koguda teistest   jäätmeliikidest eraldi ja suunata need ringlusse. Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: kas anda üle jäätmevedajale või kompostida. Kompostimisvõimaluse puudumisel peab korraldatud jäätmeveos biojäätmete kogumiseks kasutama eraldi kogumismahutit. 

Biojäätmete veoga liitumiseks tuleb pöörduda jäätmevedaja AS Eesti Keskkonnateenused poole. Biojäätmete veoga liitumiseks on vajalik muuta jäätmeveolepingut, seda saab teha läbi iseteeninduskeskkonna: eteenindus.keskkonnateenused.ee/et/index/login. Teine võimalus biojäätmete veoga liitumiseks on saates sellekohane sooviavaldus AS Eesti Keskkonnateenuste e-posti aadressile tartu@keskkonnateenused.ee. Biojäätmete veo hinnakiri on kättesaadav AS Eesti Keskkonnateenuste veebilehel.

Kõik kortermajade jäätmevaldajad, kes pole biojäätmete üleandmise kohustusest vabastamiseks taotlust esitanud, liidetakse biojäätmete veoga. Info kortermajade biojäätmete üleandmise kohustusest vabastamise kohta.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse käivad:

• köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid;
• liha- ja kalajäätmed, kalaluud;
• munakoored, paberist munarestid;
• pagari- kondiitritooted (leib, sai, koogid);
• juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed;
• kohvipaks ja kohvi paberfiltrid;
• toataimed ilma potita ja lõikelilled ilma paelata;
• täielikult biolagunevad pakendid ja ühekordsed nõud; määrdunud ja vettinud paber ja papp (majapidamispaber, pabersalvrätid);
• määrdunud paberkotid.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei sobi:

• piim ja vedelad piimatooted;
• suured kondid ja lihavedelik;
• jää, toiduõli ja muud vedelikud;
• toidupakendid, ühekordsed nõud (va täielikult biolagunevad nõud);
• kassiliiv;
• tuhk ja suitsukonid;
• vanad ravimid;
• kunstlilled
• küünlad.

Biojäätmete kogumismahuti minimaalne lubatud suurus on 80 liitrit. Biojäätmete kogumismahuti võiks soovitavalt olla pruuni värvi. Biojäätmete kogumismahuti võib osta kaubandusest, kuid on võimalus soetada või rentida ka jäätmevedajalt. Biojäätmete mahuti võib olla vooderdatud läbipaistva kilekotiga. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse kas lahtiselt, pakitult paberist kotti või biolagunevasse kotti (biolagunev kott peab vastama kehtivale standardile).

Biojäätmete kogumismahutite minimaalne tühjendussagedus 1. aprillist 31. oktoobrini on üks kord kahe nädala jooksul ning 1. novembrist 31. märtsini vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.

 

Biojäätmete kompostimine

Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida oma kinnistu piirides lahtiselt kompostiaunas (hunnikus) või kompostris. Aia- ja haljastujäätmeid on võimalus viia ka Vastseliina kompostimisväljakule.

Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid võib tekkekohas kompostida ainult selleks ettenähtud ning kahjurite ja lindude eest kaitstud kinnises kompostianumas või kompostris. Tekkekohas kompostimine on lubatud juhul, kui komposti kasutatakse samal kinnistul. Komposter võib olla nii ise ehitatud kui poest ostetud, soojustatud või soojustamata. Kompostianum, komposter või aun peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel kaevust. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee kogumis- ja settekaevude setted ning käimlajäätmed v.a ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjal). Nii aunas kui kompostris kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuv, haisev, prügine, taimehaigusi levitav, keskkonnale ja tervisele ohtlik ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoht tuleb selle omanikul likvideerida.

Kasulikud lingid

• Kasulikke näpunäiteid kompostimiseks: kompostiljon.ee/kompostimine/5-sammu-alustamiseks/
• Mida kompostrisse panna: kompostiljon.ee/kompostimine/mida-kompostrisse-panna/

 

 

PABER JA KARTONG

 

Paber ja kartong ehk vanapaber tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi. Paber ja kartong on taaskasutatav juhul, kui see kogutakse kokku kuiva ja puhtana.  Kiletamata paberit võib kasutada ka tulehakatuseks, kuid paberi või kartongi ahjus või lõkkes hävitamine pole otstarbekas, kuna selle ringlusse võtmine aitab säästa metsi. 

Kui paberi ja kartongi tekkekoht ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, tuleb jäätmed viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmekäitluskohta.

Vanapaber on:

• ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid;
• vihikud, kontoripaber, papp, jõupaber;
• trükiga ja puhtad kirja- ning joonistuspaberid;
• kileaknata ümbrikud;
• kõvade kaanteta raamatud.

Paberi ja kartongi kogumismahutisse ei sobi:

• määrdunud või vettinud paber ja papp;
• lamineeritud või kiletatud paber;
• foolium- ja kopeerpaber;
• majapidamispaber;
• kasutatud pabernõud;
• kommi- ja jäätisepaberid;
• kartongist joogipakendid, tetrapakid;
• munakarbid;
• tapeet;
• kile.

Vanapaberist tehakse joonistus- ja tualettpaberit, liigiti kogutud papist saab jõupaberit ja uusi kartongpakendeid. Ajalehtedest valmivad aga munarestid, uued ajalehed ja soojustusmaterjalid.

 

 

PAKENDIJÄÄTMED

Pakendijäätmed on nii pandimärgisega (nn pandipakend) kui pandimärgiseta kasutatud pakend. Kogudes pakendid muudest jäätmetest eraldi jõuavad pakendimaterjalid taaskasutusse ja väheneb loodusressursside kasutamine. Pakendi taaskasutusse suunamise kulud oled pakendatud kaupa ostes juba tasunud.

  

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda tekkekohas muudest jäätmetest eraldi ning tagastada müügikohta või anda üle jäätmevedajale või jäätmekäitlejale või viia vastavalt tähistatud avalikku pakendikonteinerisse või jäätmejaama.

Liigiti kogutavad pakendijäätmed peavad olema puhtad. Ära visatavad pakendid ei tohiks ka pärast kokku pressimist või purunemist määrida teisi pakendeid. Selleks võib vajadusel pakendi üle loputada. Kui pakendit on keeruline puhastada, tuleks see visata pigem segaolmejäätmete konteinerisse. Võimalusel pressi pakend enne selle konteinerisse panemist kokku, sel viisil mahub konteinerisse rohkem pakendijäätmeid. Pakendikonteinerisse ei tohi panna jäätmeid, mis ei ole olnud mõne toote pakend – vanapaberit (ajalehed, ajakirjad, reklaamlehed, raamatud jmt), lehtklaasi jms.

Pakendite sorteerimisjuhend:

eto.ee/wp-content/uploads/Pakendij%C3%A4%C3%A4tmete_sorteerimisjuhend.pdf

Võru valla avalikud pakendikonteinerid leiad:

• eto.ee/eto-konteinerid
• tvo.ee/pakendipunktid
• pakendiringlus.ee/pakendikonteinerid

Avalikesse pakendikonteineritesse võivad oma pakendeid viia kõik isikud. Mõnes pakendipunktis on olemas eraldi papp-pakendikonteiner (sinine), klaaspakendikonteiner (roheline) ja segapakendikonteiner (kollane). Kui pakendipunktis on ainult kollane segapakendikonteiner, siis võib sinna panna ka klaasist ja papist pakendijäätmed.

Kui pakendipunktis asuv mahuti või mahutid on täitunud, andke sellest teada pakendimahuti peal kirjas olevale mahutite haldaja kontaktnumbrile: ETO 640 3240, TVO 681 1480 ja EPR 633 9240

 

Pandipakendid

Pandipakendid on joogipakendid, mida ostes maksab tarbija lisaks toote hinnale ka panti (tagatisraha). Pandi tagastus toimub taaratagastuspunktis pärast tühjade pakendite üleandmist. Asukohad on leitavad Eesti Pandipakendi kodulehelt. Pandipakendi tunneb ära pakendi etiketil paikneva pandimärgise järgi, mis tähistab pakendi liiki, mahtu ja tagatisraha väärtust.

Pakend, millele on määratud tagatisraha, tuleb tagastada müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta (taarapunkti, taaraautomaati).

 

Kasulikud lingid:

• Pakenditest Keskkonnaministeeriumi kodulehelt
• Pakendiseadus

 

 

PLASTI-, KLAASI-, METALLI- JA PUIDUJÄÄTMED

Plastijäätmed

Plastjäätmed (katkised kastekannud, rõdukastid, kelgud, kiiged jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta ning need tuleb viia jäätmejaama. Plastist pakendid tuleks koguda liigiti pakendijäätmena. Kasutuskõlblikud plastesemed soovitame viia kasutatud asjade müügikohta.

Klaasijäätmed

Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid saab üle anda jäätmejaama.

Metallijäätmed

Metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed (näiteks plekid, vihmaveetorud, redelid, kerised, kuivatusrestid, aiavõrgud, okastraat, metallnõud, käärid jms). Metallijäätmete alla ei kuulu metallpakendid.

Metallijäätmed tasub koguda liikide kaupa eraldi (must metall ja värvilised metallid) ning viia vanametalli kokkuostu. Metallijäätmeid saab üle anda ka jäätmejaama.

Puidujäätmed

 

Puidujäätmed on kodumajapidamises tekkinud väiksemad puitmaterjalist jäätmed (lõikelauad, puulusikad, väike pink või tool jms). Puidujäätmete alla ei kuulu ehitus- ja lammutustegevuse käigus tekkinud jäätmed.

Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Puidujäätmete tekkekohas võib põletada ainult immutamata, lakkimata ja värvimata puidujäätmeid. Asjad, mida saab taaskasutada soovitame suunata uuele ringile.

 

 

SUURJÄÄTMED

Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse ning mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis (näiteks diivanid, madratsid, lauad, kapid, riiulid, toolid, voodid, kardinapuud, vaibad, kraanikausid, wc-potid, vannid jms). Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanad rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmeid) ja muid tootjavastusega hõlmatud jäätmeid.

Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Suurjäätmeid võtavad vastu jäätmejaamad. Samuti võib suurjäätmed üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 

Kui ese on terve, puhas ja korralik, siis anna talle võimalus olla kasulik kellelegi teisele!

• Müü/anna tasuta ära ostu- ja müügiportaalides.
• Vii second-hand poodidesse.

 

 

EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED

Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuulub pinnas ning klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel). Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend.

Ehitusjäätmed tuleb anda üle nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.       

Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded".

 

 

TEKSTIIL

Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa.

Kodumajapidamises tekkinud liigiti kogutud tuleb viia jäätmejaama, kasutuskõlblikud suuna teisele ringile, anneta või müü.

 

 

PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED

Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist ja vajavad täiendavat tähelepanu. Probleemtoodete ja nende jäätmete kogumise, taaskasutamise või kõrvaldamise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

 

Probleemtoodete hulka kuuluvad:
  1) mootorsõidukid ja nende osad;
  2) rehvid;
  3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  4) põllumajandusplast;
  5) patareid ja akud;
  6) plasti sisaldavad kalapüügivahendid ja nende osad;
  7) niisutatud pühkepaber;
  8) õhupallid;
  9) filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid.

 

NB! Probleemtoodete jäätmeid keelatud panna segaolmejäätmete mahutisse ehk need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi!

 

Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmikud, pesumasinad, arvutid, telerid, boilerid, elektroonilised mänguasjad jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle elektroonikaromude kogumiskohta, jäätmejaama või uue seadme ostmisel turustaja müügikohta. Kui inimene soovib osta kauplusest elektri- ja elektroonikaseadme (nt televiisor, külmkapp, raadio vms), on kauplus kohustatud vana samalaadse seadme vastu võtma (ehk „uue vastu vana" tagasi võtma). Kauplus ei tohi keelduda uue seadme ostmisel vana samalaadse seadme vastu võtmisest!  Juhul kui uue seadme ostmisel vana seadet kohe kaasas ei ole, võib kauplus hiljem keelduda selle vastu võtmisest.

Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia müügikohta, jäätmejaama või muudesse kogumispunktidesse

Vanarehvid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia vanarehvide kogumispunkti või jäätmejaama. Rehviringluse vastuvõtupunktid: rehviringlus.ee/kogumispunktide-nimekiri

Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omab selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta.

Põllumajandusplast tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle tootjale, jäätmekäitlusettevõttele või põllumajandusplasti kogumispunkti.

 

 

OHTLIKUD JÄÄTMED

Ohtlike jäätmete alla kuuluvad endast otsest ohtu nii keskkonnale kui tervisele kujutavad jäätmed, näiteks: 

• päevavalgus- ja säästulambid, LED-pirnid;
• elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt. luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid);
• mootori-, käigukasti- ja määrdeõli;
• õlifiltrid, õli sis. puhastuskaltsud;
• lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid;
• kodumajapidamisest pärit happed, leelised, fotokemikaalid
• taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid;
• kodukeemia (nt pesuained, puhastusvahendid, happed ja leelised);
• kasutatud patareid ja akud;
• ohtlikud ehitusjäätmed;
• Tervishoiu ja veterinaarjäätmed. Nende hulka kuuluvad ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga.

Ohtlikud jäätmed (sh patareid ja akud) kogutakse teistest jäätmetest eraldi. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama, anda ära valla haldusterritooriumil korraldatavate kogumisringide käigus või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

Ravimijäätmeid ei tohi neid visata tualetipotti ega olmeprügisse, sest nii satuvad need ained keskkonda. Juba praegu on Läänemeri ravimijääkidega reostunud ja see ohustab vee-elustikku. Vaid hoolsama käitumisega saame saastumist pidurdada. Kõlbmatud ravimid saab tagastada üldapteeki ja veterinaarravimid veterinaarapteeki.

Asbesti sisaldav eterniit tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, jäätmekäitlusettevõttesse või anda üle eterniidijäätmete kogumisringi käigus.