Uudised ja teated:

Nursipalu harjutusvälja laiendamine – miks, kuidas ja mis mõjudega?

Ukraina sõda on näidanud, et väljaõppinud tegev- ja reservteenistus ning relvastus on väga oluline riigi iseseisvuse säilitamiseks. Sõdurite väljaõppeks on vaja neil aga harjutada, mis ei ole võimalik tubastes tingimustes. Maastikku tuleb tundma õppida, keeruliste relvasüsteemide käsitsemist tuleb lihvida peenusteni, üksused peavad harjutama kokkumängu, juhid juhtimist. Nursipalu harjutusvälja laiendamise eesmärgiks on Eesti ära hoida seda, mis praegu toimub Ukrainas ning selleks on vajalik harjutada.

Nursipalu harjutusvälja laiendamine on vajalik Eesti iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks, kuna Venemaa kallaletung Ukrainale, Eesti kaitsevõime suurendamine ning NATO idatiiva kaitse tugevdamine tingib vajaduse kaitseväe harjutusvõimaluste laiendamiseks ning täiendavaks liitlaste vastuvõtuks. NATO otsustas juunis Madridi tippkohtumisel, et tugevdab oma idatiiva kaitset, sh Eesti kaitseks luuakse diviisi struktuur ja määratakse täiendavad liitlasüksused. Maakaitse kahekordistub 20 000 võitlejani ning suureneb ajateenijate arv. Eestis on hetkel vaid üks suurem harjutusväli – Kaitseväe keskpolügoon –, kus on võimalik teha soomusmanöövri ning kaudtuleharjutusi, kuid mis on täna juba pea 100% hõivatud. Kaitseministeeriumi valitsemisala on kaalunud alternatiive üle terve Lõuna-Eesti ning Nursipalu harjutusvälja laiendamine on olemasoleva taristu paiknemist ja eraomandi osakaalu harjutusvälja alas ja sellest lähtuvalt ka laiendamise vajadusi arvestades ainuke realistlik lahendus.

Nursipalu harjutusvälja laienemise huviala kaardistus on esimene samm ning mis põhineb kaitseväe vajadustel, arvestab vajalike manööver- ja laskealadega, eri relvasüsteemide ja ettenähtud ohualadega. Edasise protsessi käigus tullakse kohale, suheldakse kohalike inimestega ning püütakse aru saada kõikidest soovidest ning muredest – mitte kõigi kohalike vajadused ning soovid ei ole ühetaolised. Läbirääkimiste käigus arvestame kõigi maaomanike huviga ning leiame kõikidele osapooltele sobiva lahenduse. Riik on läbirääkimistel paindlik, millele viitab ka asjaolu, et viimase 20 aasta jooksul on riigikaitseliste ehitiste tarbeks omandamisel jõutud kokkuleppele 99,8% juhtudel ning vaid ühel juhul pole see õnnestunud.  Kodanikuühiskonna aktiviseerumine, rahvakohtumised, petitsioon ja meediahuvi on täiesti normaalse ning eluterve demokraatia tunnus. Inimestel on võimalus oma muret väljendada ning riigi ülesanne on olla empaatiline, selgitada ja leida lahendusi.

 

Nursipalu harjutusvälja huvialast ja läbirääkimistest

Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus avaldasid 21. novembril Tsooru rahvamajas kolme valla esindajate ja kohalikele elanikega kohtudes Nursipalu harjutusvälja laiendamise esialgsed plaanid koos väljaõppeala huvialaga, mis ulatub Antsla, Rõuge ja Võru valla territooriumile. See on alles esimene samm läbirääkimistel ning arendustegevuste planeerimisel. Säilitamaks võimalikult palju kohalikku kogukonda, oleme teinud järeleandmisi ala suuruse osas ja vähendanud soovitava ala suurust – koos olemasoleva 3134 hektari suuruse Nursipalu harjutusväljaga on huviala vähem kui 10 000 hektarit, mis on väiksem kui Harjumaal asuv keskpolügoon. Arvestades relvasüsteeme ja nende ohualasid, mille kasutamist on meil ja liitlastel vajalik harjutada (näiteks kaudtule- ja soomusmanöövri harjutusi), hõlmas esialgne huviala eskiis 12 000 hektarit.

Eelkõige toimub laiendus riigimaade arvelt – umbes 75% ning see puudutaks võimalikult vähe erakinnistuid. Harjutusvälja laienduse ala sisse jääb paraku 217 eraomandisse kuuluvat maaüksust, sh 21 maaüksust, millel asub Maa-ameti registri andmetel eluhoone. Kuna tegemist on sealhulgas ka reaalsete kodudega, siis oleme valmis kulutama aega ja energiat, et leida kõigile osapooltele sobiv lahendus.

Kõigile maaomanikele, kelle kinnistu jääb harjutusvälja laiendamise huvialasse, on saadetud vastavasisuline teavitus e-kirja või paberkandja teel. Kaitseministeeriumi valitsemisala eesmärgiks on jõuda eraomanikega kokkuleppele lähtudes kinnisvara avalikus huvides omandamis seadusest (KAHOS) – kokkuleppel maaomanikuga saab toimuda, kas müügitehing või maade vahetamine. Varasemas praktikas ei ole vaid ühel juhul õnnestunud omandamise osas jõuda kokkuleppele. Tõenäoliselt võtab kogu harjutusvälja ala välja arendamine, sh maade omandamine mõned aastad.  Hindamisel määratakse hüvitusväärtus, millele on võimalik lisada kokkuleppele jõudmisel motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk) ja täiendav hüvitis 10%, kui omandataval kinnistul asub hoone, mida kasutatakse elamiseks. Riigile kinnisvara müügi puhul kehtib tulumaksuvabastus. Alternatiiviks on vahetusmaa leidmine. Võimalik on vahetada kinnisasja, kuid vahetatavad kinnisasjad peavad paiknema sarnases turupiirkonnas ja riigilt vahetuseks pakutava kinnistu väärtus võib olla maksimaalselt 30% kõrgem omandatava kinnistu väärtusest. Väärtuste vahe tuleb tasuda sellel osapoolel, kes vahetuse tulemusena saab kallima kinnistu.

 

Keskkonnast ja kogukondadest

Paljud harjutusväljad ja väljaõppealad jäävad mõningal määral ka looduskaitsealade alla või piirnevad nendega. Aladel on tihtipeale erinevad hoiualad, vääriselupaigad, maastikukaitsealad jne. Sellest tulenevalt on ka kaitseväe alade liigirikkus suurem, kuna harjutusväljadel kehtivad liikumispiirangud seoses keskkonna- ja ohualadega. Harjutusväljadel on loodus omapäi. Harjutusväljadel ja nende läheduses seiratakse riiklikult ka mitmeid kaitsealuseid liike, kelleks on näiteks kõred, kivisisalikud, väike-konnakotkad, must-toonekured, metsised jp teised linnu-looma ja taimeliigid. Väljaõppealadel tehakse regulaarset põhjavee ning pinnaseseiret, sh pliiuuringuid, kus ei ole lähtudes kaitseväe tegevusest probleeme tuvastatud. Kaitseväe jaoks on oluline keskkonnahoid, kuna meie kaitsmisel on oluline metsane keskkond, mis kaitseb meid. See keskkond ei jää ainult kaitseväe kasutada. Kõikidel aegadel, mil väljaõppetegevust ei toimu, saavad kohalikud inimesed käia aladel metsas seenel-marjul või kasvõi niisama matkamas.

Harjutusväli ei tähenda kohaliku elu lõppu – vastupidi – keskpolügoon asub Kõrvemaal, mis sarnaselt Nursipaluga on äärmiselt maalilises paigas, vahetult Ohepalu looduskaitseala ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kõrval, kiviviske kaugusel Lahemaast. Seal saab käia seenel, marjul, kalal, suusatamas. Ka mitmed turismifirmad tegutsevad harjutusväljade kõrval. Vallad, nagu Kuusalu või Tapa on kaitseväe kohalolust kasu lõiganud. Keskpolügooni näitel saab riik isegi kaasa aidata kohaliku pärandi säilitamisse, nagu seda on mahajäetud turbatööstusküla ning tulevase linnavõitluslinnaku Rabasaare pärandkultuuritahvlite ülesmärkimine. Männiku harjutusväli asub Tallinna külje all tiheasustuse kõrval, kus suunas jätkub hoogsalt ka Tallinna valglinnastumine. Kohalikku kogukonda toovad raha ka need sõdurid, kes tarbivad kohalikes kogukondades kaupu või teenuseid.

Harjutusvälja laiendamisega tehakse kindlasti ka müramodelleerimine, kuna laiendamisega võib kasvada müra leviku ulatus. Kuna raskerelvade sihtmärgialasid planeeritakse tulevikus hajutatult, siis hajub alas ka intensiivne müra. Lisaks on oluline märkida, et harjutusväljadel ei toimu pidevat relvadest laskmist, kuna iga kell ei tohi harjutama minna. Harjutustest antakse ette teada kohalikele omavalitsustele ja laiemale avalikkusele ning lisaks on keelatud teatavatel perioodidel mürarikka tegevuse tegemine.

Meie kaitsejõududel on vaja ala, kus nad saavad harjutada relvasüsteemide käsitlemist, üksuste vahelist kokkumängu ning juhid juhtimist. Sellist ala on vaja just Lõuna-Eestis, kuna üle Eesti on väljaõppealade võimekus ammendunud ning sõduritel Võrus on vaja harjutamispaika, mis on kodulinnaku lähedal. Nursipalu harjutusvälja laiendamine alles algab ning terve läbirääkimiste-projekteerimiste võtab aastaid aega.

 

Elari Kalmaru
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfellijuht

 

 Kõigil maaomanikel, kelle harjutusväli jääb huviala piiresse või kes asuvad harjutusvälja laiendamise vahetusläheduses, palume kontaktandmete täpsustamiseks ning küsimuste küsimiseks pöörduda e-posti teel aadressile harjutusvaljad@kaitseinvesteeringud.ee.

Juhul kui e-kirja ei ole võimalik saata, siis helistage numbrile 5878 1665.

Rohkem informatsiooni leiate aadressilt https://mil.ee/harjutusvaljad/#t-nursipalu-laiendamine.

 

 Juhime tähelepanu asjaolule, et Nursipalu harjutusala laienduse huviala piir on avalik, mistõttu võivad esineda olukorrad, kus maaomanikud saavad ostupakkumusi ka kiireid tehinguid pakkuvatelt kinnisvara kokkuostjatelt.

Palume müügisoovi korral igal juhul oodata ära Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse pakkumus, sest:
1. riik maksab kinnistu ostu korral motivatsioonitasu 20% (kuid mitte vähem kui 0,8-kordne ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk);
2. riik maksab elamiseks kasutatava hoone ostu korral hüvitist 10%;
3. riigile kinnisvara müügi korral kehtib tulumaksuvabastus (20%).

 

 Paralleelselt maade omandamisega alustatakse lisaks:
- Tsiatsungõlmaale harjutusvälja teeninduskeskuse kolimist;
- Sõmerpalu-Nursi riigimaanteele alternatiivse trassi projekteerimist ja ehitamist;
- keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike mõjude kaardistamine ja leevendusmeetmete koostamine. Kindlasti toimub müramodelleerimine, kuna laienemisega kaasneb kindlasti müra kasv ja leviku ulatus.