2023. aasta veebruari seisuga on Maksu- ja Tolliameti andmetel Võru vallas registreeritud 1 455 juriidilist isikut sh majanduslikult aktiivseid ehk töötajate või käibega ettevõtteid 515 (Tabel 1). Võru vallas elab ca 6300 tööealist inimest ja vallas on ca 2750 töökohta. Nende andmete põhjal võib eeldada, et enam kui pooled Võru valla inimestest on hõivatud väljaspool koduvalda.

Kõige enam töökohti pakub Võru vallas töötlev tööstus ca 1100 töökohta, mis moodustab 41% kõikidest töökohtadest Võru vallas. 21% töötab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning 9% põllumajanduse valdkonnas.

Kõige suurem kogukäive on töötleva tööstuste ettevõttel, moodustades ligi 70% valla ettevõtete kogukäibest ning järgnevad põllumajandusettevõtted, moodustades ligi 10% valla ettevõtete  kogukäibest. Võru vallas tegelevad ekspordiga ainult töötleva tööstuse ettevõtted, kes ekspordivad ca 10% kogukäibest.

Võru valla töötajate palgad on võrreldes Eesti keskmiste palkadega oluliselt madalamad, v.a. töötleva tööstuse tegevusalal.

Tabel 1. Ettevõtted tegevusalade lõikes Võru vallas, seisuga veebruar 2023 (allikas: EMTA)

Võru valla suurima töötajate arvuga ettevõte ning ühtlasi ka kõige suuremate tööjõumaksude maksja on  Lõuna-Eesti Haigla AS, kus töötab 490 töötajat (Tabel 2 ja tabel 4). Ettevõtete suuruse poolest järgnevad töötleva tööstuse ettevõtted. Vastavas sektoris on mitmeid Eesti ja lähiriikide võrdluses väga tugevaid ettevõtteid, kuhu käiakse tööle ka naaberomavalitsustest ja mujalt Eestist.  Suurimateks puidutöötlemise ettevõteteks on Barrus AS 287 töötajaga Verijärve külas ning Toftan AS 124 töötajaga Varese külas. Ühtlasi on need ette võtted ka suurima käibega ettevõtted Võru vallas, kelle kvartali käive ületab 20 miljonit eurot (Tabel 3).

Suurematest töötleva tööstuse ettevõtetest on vallas esindatud veel ka metallitööstus, mille suuremaks ettevõtteks on AS Rauameister Väimelas (ca 100 töötajat) ja Parksepas asuv Lapi MT AS (ca 50 töötajat).

Töötleva tööstuse suur osakaal valla ettevõtluses tuleneb ühelt poolt asendist maakonnakeskuse rõngasvallana, teisalt on oluliseks ka teatud kohaliku ressursi (puit) olemasolu. Valdav osa ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted.

Arvestatav osa valla ettevõtetest tegutseb ka põllumajanduse ja metsanduse sektoris, kokku on vastavas sektori ca 90 ettevõtet ning üle 240 töötaja. Põllumajanduses on suurimaks tööandjaks Jaagumäe OÜ.

Tabel 2. Võru valla suurimad tööandjad, seisuga I kv 2023 (allikas: EMTA)

Tabel 3. Võru valla suurima käibega ettevõtted, I kv käive 2023 (allikas: EMTA)

Tabel 4. Võru valla suurimad tööjõumaksude maksjad, I kv tööjõumaksud 2023 (allikas: EMTA)

Võru maakonna üheks oluliseks majandussektoriks on turism. Võru valla eripärast tulenevalt on aga turismi tähtsus valla piirkondades erinev. Endine Võru vald rõngasvallana on eelkõige maakonnakeskusega seotud nn elukeskkonna piirkond, endine Sõmerpalu vald aga tugev tööstuspiirkond. Sellest lähtuvalt on valla olulisemad turismiobjektid kaugemates piirkondades – nendeks on Vastseliina Piiskopilinnus ja Piusa külastuskeskus. Samuti looduskaunis Kütiorus kohalike eraettevõtjate poolt arendatav puhkekeskuse kompleks.

Aprillis 2023 viidi Võru valla ettevõtete seas läbi küsitlus, et kaardistada Võru valla ettevõtluse kitsaskohad, arenguvajadused ja -plaanid.

 

Ettevõtluse kitsaskohtadena toodi välja:

• Kvaliteetse tööjõu puudus.
• Üldine ääremaastumine. Kõik teenused ja inimesed liiguvad linnadesse, seega pole maksejõulist elanikkonda.
• Kindlustunde puudumine, sest valitsus muudab pidevalt seadusandlust.
• Ettevõtte arengut toetavate toetuste kättesaadavus.
• Ettevõtlusega tegelemiseks vajalik taristu – interneti ühendus, telefoni levi, kehvad teeolud. Tihedad elektrikatkestused.
• Nursipalu laiendamine – mõjutab eriti turismiettevõtteid, kuna kliente jääb vähemaks.

 

Ettevõtluse arenguvajadustena toodi välja:

• Investeerimine seadmetesse, tootmis- ja töötingimuste parandamisse.
• Tootmiskulude vähendamine.
• Kindlate tootmissisendite tarnijate leidmine.
• Paremat ettevõtlustaristut – internet, mobiilside, teeolud.
• Täiendavaid meetmed riigilt piirkonna arendamiseks.

 

Ettevõtluse arenguplaanidena toodi välja:

• Kvaliteetse teenuse pakkumine.
• Teenuste- ja toodangu laiendamine.
• Suuremad investeeringud pigem on paljudel ootel, sest ühelt poolt mõjutavad võimalikud maksutõusud ning teiselt poolt Nursipalu laiendamine. Samas on ka ettevõtteid, kes planeerivad jätkata investeerimist seadmetesse ja hoonetesse.