COVID-19 vastu vaktsineerimine

 Täpsem info: www.vaktsineeri.ee või www.facebook.com/vaktsineeri

Riigiinfo telefon 1247
Perearsti nõuandeliin telefon 1220

Mida peaks teadma vaktsineerimise kohta?

  • COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
  • Vaktsineerimine on vabatahtlik.
  • COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
  • Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
  • Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
  • Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
  • Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
  • Vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides.
  • Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali digilugu.ee
  • Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.
  • Võrumaal saab vaktsineerida ka Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabinetis. Lisainfo>>

 

COVID-19 vaktsineerimise ja läbipõdemise ülevaated>>

Algas vaktsiinikindlustuse fondist hüvitiste taotlemine

Alates 1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning Covid-19 vastase vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel on võimalus taotleda haigekassast hüvitist. Tervisekahju seost vaktsiiniga hindab ravimiamet.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on  Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kahjustus peab olema kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga. Tervisehäire peab olema arsti poolt dokumenteeritud. Vaktsineerimise ja tervisekahju vahel peab ravimiamet olema tuvastanud vähemalt tõenäolise seose.

Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek sõnas, et taotlust koos vajalike dokumentidega on võimalik haigekassale esitada patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu, e-kirja teel või paberkandjal. Et enda jaoks sobiv taotlusviis leida, tuleks esmalt neil, kel ligipääs arvutile olemas, haigekassa kodulehel täita lühike küsimustik. „Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa esmalt, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kokku kesta kuni 150 päeva," selgitas ta.

 

Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis:

1) mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot;

2) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot;

3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot;

4) väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot;

5) üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.

 

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

 

2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.

 

Täpsem info vaktsiinikindlustuse kohta haigekassa kodulehel: www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus.

 

 

Lisainfo:
Heidi Kukk

avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist

Tervisekassa

508 9261

heidi.kukk@tervisekassa.ee

Uus koroonavaktsiin Nuvaxovid

Märtsi algusest on kõikides Eesti maakondades saadaval uus vaktsiin Nuvaxovid. Tegemist on esimese koroonavaktsiiniga, mis sisaldab sisaldab laboris valmistatud SARS-CoV-2 pinnal leiduva ogavalgu väikeseid osakesi. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul võib Nuvaxovidi vajadusel kombineerida ka teiste koroonavaktsiinidega nii esmases kuuris kui ka tõhustusdoosina COVID-19 ennetamiseks vähemalt 18-aastastel inimestel.

Eesti Haigekassa võimaldab vaktsiini kõikides Eesti piirkondlikes haiglates, samuti igas maakonnahaiglas ning nendes perearstikeskustes, kuhu perearst on vaktsiini tellinud. Lisaks on kõikidel liikumisraskustega inimestel, kes tervislikel põhjustel ei saa ise vaktsineerima minna, võimalik ennast vaktsineerida kodus. Selleks tuleb ühendust võtta oma perearstiga või helistada numbril 1247. Kodus vaktsineerivad koduõed, kes nõustavad inimest vahetult enne süsti. Pärast vaktsiini saamist jälgib koduõendusteenuseosutaja 15 minutit inimese terviseseisundit.

Koduvisiit ja vaktsineerimine on kõigile inimestele tasuta ning ennast saab vaktsineerida nii esimese, teise kui ka kolmanda doosiga. Valida saab nelja vaktsiini: Pfizer/BioNTech, Moderna, Jansseni või Nuvaxovidi vahel, kuid oma soovi kindla vaktsiini vastu tuleb enne täpsustada vaktsineerijaga.

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuse uuring: südamehaigustel on tugev seos COVID-19 halva kuluga

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Uuringus võrreldi 66 295 inimest, kes olid saanud 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 SARS-CoV-2 PCR-testil positiivse vastuse, ning 254 958 inimest, kes olid saanud negatiivse vastuse või keda ei olnud testitud. 4,8% COVID-19 haigetest vajas haiglaravi, 1,7% vajas ravi intensiivraviosakonnas ja 1,5% suri COVIDi ägedal perioodil.

Uuring näitas, et nakatumisrisk on suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja ajuveresoonte haigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumisrisk on mõnevõrra suurem naistel. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant Tatjana Meister ütles, et osalt võib see tulemus olla seotud naiste suurema valmidusega minna haigustunnuste või -kahtluse korral testima.

Samuti tuli uuringust välja, et südame-veresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis suurendavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos koroona halva kuluga, sõltumata soost ja vanusest. „Näiteks liigse kehakaalu, kõrge kolesteroolitaseme, suhkurtõve, kõrgvererõhktõve ja uneapnoe puhul ei ole vahet, kas inimene on noor või vana. Kõik need seisundid suurendasid vanusest sõltumata olulisel määral koroona raske kulu riski. Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli suurem ka vähihaigetel," selgitas Meister.

Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel suurem. „See peaks panema meid hoolitsema vanemate inimeste eest, kes ei pruugi ise oma haigestumise tõsidust adekvaatselt hinnata ega seisundi halvenemisele õigel ajal reageerida," ütles Tatjana Meister.