Kõik Eesti perearstid ja -õed kutsuvad inimesi nõustamisele ja vaktsineerima. Perearstikeskustes saab vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese, teise kui ka tõhustusdoosiga ning üle 65-aastastel on samaaegselt võimalik ära teha ka tasuta gripivaktsiin. Noorematele on doosi maksumuseks 12 eurot.

Võru vallas vaktsineerivad inimesi kõik perearstikeskused ja praksised. Kontaktid leiad siit>>

Sujuva ja kiire vaktsineerimise huvides on vajalik eelregistreerimine perearsti telefoninumbril. Samuti annavad perearstid telefonitsi vaktsineerimisalast nõu neile, kes veel kahtlevad.

Vaktsineerimiseks võta ühendust oma perearstikeskusega. Vaktsineerima võib minna koos lähedase või tuttavaga – vaktsineeritakse ka neid, kes pole konkreetse perearsti nimistus.

Tõhustusdoose tehakse üle 65-aastastele ning tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajatele vähemalt kuue kuu möödumisel esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest.

Liikumisraskustega inimesi vaktsineeritakse ka kodus. Anna teada kodus vaktsineerimise vajadusest oma perearstile või infotelefonil 1247.

Krooniliste haigustega inimene vajab vaktsiini kaitset veel enam, sest tema terviseprobleemid suurendavad COVID-19 haiguse raskelt põdemise ohtu.

Tõsisemad kõrvaltoimed on kõigil COVID-19 vaktsiinidel harvemad kui paljudel igapäevastel ravimitel. Eakatel ja krooniliste haigustega inimestel esineb kõrvaltoimeid vähem.

Perearstid vaktsineerivad peamiselt Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty. Perearsti või -õega saab ka arutada, milline vaktsiinidest on inimesele sobivaim ja leida talle parim lahendus. Sõltumata sellest, millise vaktsiiniga on tehtud esmane vaktsineerimiskuur, tehakse tõhustusdoos Pfizer/BioNTechi vaktsiiniga Comirnaty, mis on saanud selleks heakskiidu Euroopa Ravimiametilt.

 

Usaldusväärset infot vaktsiinide kohta leiab veebilehelt: www.vaktsineeri.ee, lisainfot saab telefonil 1247. Vaktsineerimise kohta saab nõu ka perearsti nõuandeliinilt telefonil 1220.

Eestis on kättesaadavad Omikroni alamtüvede BA.1, BA.4 ja BA.5 vastu loodud vaktsiinid, millega on võimalik ennast vaktsineerida inimestel, kellel on tegemata esimene või teine tõhustusdoos.

Omikroni alamtüvede vastu mõeldud vaktsiine kasutatakse tõhustusdoosideks ning inimest, kes on läbinud esmase vaktsineerimiskuuri ja läheb saama kas esimest või teist tõhustusdoosi, vaktsineeritakse uue modifitseeritud vaktsiiniga. Esmase vaktsineerimiskuuri puhul vaktsineeritakse endiselt seni kasutusel olnud monovalentsete vaktsiinidega.

„Kohandatud vaktsiinid on järk-järgult jõudmas vaktsineerijateni ning riskirühma kuuluvad inimesed, kelle viimasest vaktsiinidoosist või põdemisest on möödas kuus kuud, saavad end vaktsineerida uue vaktsiiniga," rääkis Tervisekassa vaktsineerimise koordinaator Hanna Jäe.

Inimestel on võimalik ennast vaktsineerida maakonnahaiglates, perearstikeskustes ja vaktsineerimispunktides üle Eesti. Perearsti juures vaktsineerimiseks peaks inimene võtma ühendust perearstikeskuse registratuuriga. Kõik liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda koju, selleks tuleks samuti ühendust võtta oma perearstiga või helistada Tervisekassa klienditeeninduse telefonile +372 669 6630.

Lisaks sellele on võimalik inimestel ennast vaktsineerida apteekides. "Apteekides saab vaktsineerida ka peale tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel, kokku 12 linnas ning enam kui 30 apteegis. Kõik apteegid, kus on võimalik vaktsineerida, on leitavad veebilehel www.vaktsineeriapteegis.ee. Soovitame ette registreerida, aga kui vaktsineerijal ei ole parasjagu teisi broneeringuid, saab vaktsiinisüsti ka lihtsalt kohale minnes," ütles Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane.

Vaktsineerimise info asub veebilehel www.vaktsineeri.ee, kus on kirjas informatsioon kõikide vaktsineerimiskabinettide registreerimise ja lahtiolekuaegade kohta igas maakonnas. Aega saab broneerida digiregistratuuris (www.digiregistratuur.ee) juhul, kui viimasest vaktsiinidoosist on möödas vähemalt kuus kuud. Meditsiinilist nõu saab küsida perearsti nõuandetelefonil 1220 ja üldistele vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab informatsiooni Tervisekassa klienditeeninduse telefonilt +372 669 6630.

Teise tõhustusdoosi võiksid eeskätt teha üle 60-aastased eakad ja riskirühma kuuluvad enam kui 12-aastased inimesed, keda ohustab koroonaviirusesse haigestumine ja selle raske kulg kõige enam. Teise tõhustusdoosiga on võimalik ennast vaktsineerida ka nendel inimestel, kes riskirühma ei kuulu.

 

Lisainfo:

Sander Rajamäe

pressiesindaja 

avalike suhete ja tervise edenduse osakond

Tervisekassa

5623 2243
sander.rajamae@tervisekassa.ee

• COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta kõigile Eestis elavatele inimestele – ka neile, kellel pole tervisekindlustust.
• Vaktsineerimine on vabatahtlik.
• COVID-19 vastu saavad vaktsineerida kõik Eesti elanikud alates 5. eluaastast.
• Tõhustusdoosi saad teha siis, kui sinu esmasest vaktsineerimiskuurist on möödas 3 kuud Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide puhul ning 2 kuud Jansseni vaktsiini puhul. 
• Koroonaviiruse läbipõdenuil soovitatakse tõhustusdoos teha 5 kuud pärast läbipõdemist või viimast vaktsineerimist.
• Pärast tõhustusdoosi tegemist tuleb luua endale patsiendiportaalis uus COVID-19 tõend!
• Võrreldes COVID-19 põdemisega on vaktsineerimine ohutu ja kõrvalnähud mööduvad üldiselt kiiresti.
• Vaktsineerida oma perearsti juures, haiglates, erakliinikute vaktsineerimispunktides ja apteekides.
• Vaktsineerimispunktide info leiab vaktsineeri.ee lehelt, aegu saab broneerida helistades riigiinfo telefonil 1247 või logides sisse patsiendiportaali digilugu.ee
• Liikumisraskustega inimesed saavad vaktsineerija kutsuda endale tasuta koju helistades telefoninumbril 1247 või andes soovist teada oma perearstile.
• Võrumaal saab vaktsineerida ka Lõuna-Eesti Haigla vaktsineerimiskabinetis. Lisainfo>>

 

COVID-19 vaktsineerimise ja läbipõdemise ülevaated>>

Alates 1. maist käivitus Eestis vaktsiinikindlustus ning Covid-19 vastase vaktsineerimise tõttu rasket tervisekahju saanud inimestel on võimalus taotleda haigekassast hüvitist. Tervisekahju seost vaktsiiniga hindab ravimiamet.

Vaktsiinikahju hüvitis on ühekordne väljamakstav tulumaksuvaba hüvitis inimesele, kellel on  Covid-19 vastase vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus. Kahjustus peab olema kestnud vähemalt neli kuud või lõppenud inimese surmaga. Tervisehäire peab olema arsti poolt dokumenteeritud. Vaktsineerimise ja tervisekahju vahel peab ravimiamet olema tuvastanud vähemalt tõenäolise seose.

Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek sõnas, et taotlust koos vajalike dokumentidega on võimalik haigekassale esitada patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu, e-kirja teel või paberkandjal. Et enda jaoks sobiv taotlusviis leida, tuleks esmalt neil, kel ligipääs arvutile olemas, haigekassa kodulehel täita lühike küsimustik. „Pärast taotluse esitamist hindab haigekassa esmalt, kas taotlus vastab tingimustele ning edastab selle siis ravimiametile, kes hindab, kas tekkinud tervisekahju ja vaktsineerimise vahel on seos. Taotluse menetlemine võib kokku kesta kuni 150 päeva," selgitas ta.

 

Rasked tervisekahjustused on jagatud viide kategooriasse, millest igaühel on fikseeritud kindel kindlustushüvitis:

1) mõõduka raskusega raske tervisekahjustuse korral 2000 eurot;

2) keskmise raskusega raske tervisekahjustuse korral 10 000 eurot;

3) raske tervisekahjustuse korral 25 000 eurot;

4) väga raske tervisekahjustuse korral 50 000 eurot;

5) üliraske tervisekahjustuse või surma korral 100 000 eurot.

 

2022. aastal hüvitatakse tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid, mis ilmnesid alates detsembrist 2020. Alates 2023. aastast laieneb süsteem ka muudele vaktsiinidele, sh immuniseerimiskava vaktsiinid, gripi, puukentsefaliidi ja nn reisivaktsiinid.

 

2022. aastal rahastatakse vaktsiinikindlustuse fondi riigieelarvest. Hüvitiste summaks on aasta lõpuni arvestatud miljon eurot.

 

Täpsem info vaktsiinikindlustuse kohta haigekassa kodulehel: www.haigekassa.ee/vaktsiinikindlustus.

 

 

Lisainfo:
Heidi Kukk

avalike suhete ja tervise edenduse osakonna peaspetsialist

Tervisekassa

508 9261

heidi.kukk@tervisekassa.ee

Tartu Ülikooli ja perearstikeskuste koostöös tehtud uuringus selgitati välja, millistel inimestel on kõige suurem oht nakatuda koroonasse ja kellel võib see haigus kõige raskemalt kulgeda. Tulemused näitasid, et olenemata vanusest on südamehaigustel tugev seos koroona halva kuluga.

Uuringus võrreldi 66 295 inimest, kes olid saanud 26. veebruarist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 SARS-CoV-2 PCR-testil positiivse vastuse, ning 254 958 inimest, kes olid saanud negatiivse vastuse või keda ei olnud testitud. 4,8% COVID-19 haigetest vajas haiglaravi, 1,7% vajas ravi intensiivraviosakonnas ja 1,5% suri COVIDi ägedal perioodil.

Uuring näitas, et nakatumisrisk on suurem dementsusega inimestel, ülekaalulistel, maksahaiguste, neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja ajuveresoonte haigustega inimestel. Samuti näitas uuring, et nakatumine ei sõltu vanusest, kuid nakatumisrisk on mõnevõrra suurem naistel. Üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu doktorant Tatjana Meister ütles, et osalt võib see tulemus olla seotud naiste suurema valmidusega minna haigustunnuste või -kahtluse korral testima.

Samuti tuli uuringust välja, et südame-veresoonkonnahaigustel ja seisunditel, mis suurendavad kardiovaskulaarset riski, oli tugev seos koroona halva kuluga, sõltumata soost ja vanusest. „Näiteks liigse kehakaalu, kõrge kolesteroolitaseme, suhkurtõve, kõrgvererõhktõve ja uneapnoe puhul ei ole vahet, kas inimene on noor või vana. Kõik need seisundid suurendasid vanusest sõltumata olulisel määral koroona raske kulu riski. Koroona tõttu haiglasse sattumise risk oli suurem ka vähihaigetel," selgitas Meister.

Dementsus ei suurendanud koroona tõttu haiglasse sattumise riski, seevastu risk surra oli dementsusega patsientidel suurem. „See peaks panema meid hoolitsema vanemate inimeste eest, kes ei pruugi ise oma haigestumise tõsidust adekvaatselt hinnata ega seisundi halvenemisele õigel ajal reageerida," ütles Tatjana Meister.