Enam kui 70 Kagu-Eesti kohaliku omavalitsuse, regiooni riigiasutuse, koostööpartneri ja kogukondade esindaja ning elutähtsate teenuste osutaja kogunesid eile, 14. novembril Navi Seltsimajja, kus toimus kriisivalmiduse seminar. 

Lõuna-Eesti Päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul oleme teinud viie aasta taguse oktoobritormi järgselt kriisideks valmistumisel suure hüppe. "Isikliku taseme valmistumine ja inimeste suutlikkus end kriisi ajal ise kaitsta ja varustada kuni abi saabumiseni on elanikkonna kaitse põhialus," ütles Tähe. Tema sõnul annab seitsme päeva varu võimaluse olla kriisi ajal hea inimene, ennetades näiteks vargusi.

Võrumaa Arenduskeskuse juht Tiit Toots tõi esile arenduskeskuse rolli maakonna turvalisuse nõukogu eestvedajana. "Kui alguses ei olnud kohalikel omavalitsustel suurt usku turvalisuse nõukogu töösse, siis juba nimetatud torm muutis seda vaadet," ütles Toots. Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tuliti sõnul ei ole kohalike omavalitsuste jaoks võluvitsa, mis sobiks kõigile, mistõttu on koostöö oluline: "Igaüks peab ise proovima ja testima, kuid olukord pole lootusetu ja üksteiselt saame õppida."

Kriisiseminari ühe korraldaja Tiina Jaanimäe sõnul oli seminari programmi kaasatud palju eri osapooli, sealhulgas näiteks Valga Peetri-Luke koguduse esindaja: "Kirikud on hinnaline, aga kasutamata ressurss. Inimesed on harjunud ja teadlikud, et raskustes ja isiklikes kriisides on võimalus kiriku poole pöörduda, seega on mõistlik neid ka kriisivalmiduse suurendamisse kaasata," ütles Jaanimägi. Koguduse esindaja Margus Suvi näeb kirikut võimalike kerksuskeskustena: "Kirikutel ei ole keldreid, sest meil endal ei ole neid vaja. Varjendina seega kirikud ei toimiks, küll aga info ja toe saamise kohana, kus muu hulgas on näiteks võimalik laadida oma telefoni."

Erinevate kriisidega tihedalt seotud Elektrilevi esindaja Erki Guhse sõnul pani ettevõte hiljuti kokku vabatahtliku kriisireservi, mis koosneb ettevõtte töötajatest, kes on ootamatus olukorras valmis tavapärasest erinevaid tööülesandeid täitma. "See on võimaldanud kriisiolukordi varasemast kiiremini lahendada," ütles ta. Samas on Guhse arvates oluline ka elanike oskused ja valmisolek: "Seda kuidas käituda olukorras, kus vool ära kaob saab igaüks ise testida lülitades peakaitsme välja ja vaadates, millest kõige enne puudust tundma hakatakse," ütles ta. Tema sõnul ei saa 12-tunnine elektrikatkestus olla kriis, mille pärast elu seisma jääb: "Selleks on võimalik valmistuda."

Riigikantselei esindaja, julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektori asetäitja Priit Saar tõi välja, et kriisikindluse loovad head suhted inimeste ja kogukondade vahel: "Oluline on ühine aeg ja head suhted rahuajal, mis hoiavad ka kriisi ajal suhted tugevana". Ka hiljem toimunud laudkonna aruteludes arvati, et eelkõige võiks olla olemas pere kriisiplaan.

Pärnu linna elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse koordinaatori Raivo Lumiste sõnul ei tohiks kriisi üle müstifitseerida: "Kriisivalmiduse saavutame selle pinnalt, mida igapäevaselt teeme. Seljad kokku, sihid paika." Lumiste rõhutab, et kriisijuhtimises on oluline koondatud tervikpilt, mitte iga valdkond eraldi. 

2019. aasta Kagu-Eesti tormi kajastanud ERR ajakirjaniku Mirjam Mõttus toonitas kohalike omavalitsuse esindajatele, et riske on oluline julgelt ja täpselt inimestele kommunikeerida. Mõttus tõi näitena Miltoni orkaani Floridas, kus võimalikke riske esitati hirmutavalt realistlike simulatsioonidena. Samas nentis ta, et kriisi ajal inimesteni oma sõnumiga jõudmine ongi keeruline ning seda isegi rahvusringhäälingu uudiste vahendusel, sest kogu elanikkond ei ole seal.  

Kriisiseminari "Kagu-Eesti tormist (+5) tõelise kriisivalmiduseni" rahastas Päästeamet ning kaasrahastas Euroopa Liit. 

 

Lisainfo: Tiina Jaanimägi, tiina.jaanimagi@vorumaa.ee