Lastekaitse lähtub alati lapse huvist
Lastekaitse kesksel kohal on alati lapse huvid. See tähendab, et kõigi last puudutavate otsuste puhul peavad töötajad hindama, milline on just selle lapse jaoks parim lahendus tekkinud olukorras. Seaduses on määratud, millele lastekaitsespetsialist peab tähelepanu pöörama, kui ta hindab lapse parimat huvi. Eelkõige tuleb mõelda sellele, kuidas lapsel säiliksid võimalikult lähedased suhted temale oluliste inimestega.
Lastekaitsespetsialistil on kohustus hinnata lapse huve vastavalt seadusele, seega vahel peab lastekaitse tegema otsuseid, mille suhtes vanemad või laps on eri arvamusel. Lapsel on õigus avaldada oma seisukohta teda ennast puudutavates asjades ning nende seisukohtadega peab arvestama vastavalt lapse eale ja arengutasemele.
Lastekaitse poole pöördumine
Lapse abivajadust märgates on kohustus sellest teada anda vallavalitsuse lastekaitsetöötajale, lasteabitelefonil 116 111 ja vajadusel politseile. Varase märkamise ja teatamise tulemusena on võimalik operatiivselt sekkuda lapse ja tema pere probleemidesse ning osutada vajalikku abi ja toetust. Varane abi osutamine aitab ennetada probleemide kuhjumist ja lapse abivajaduse suurenemist. Lastekaitseteenistusse võib pöörduda ükskõik milline isik, kes on mures lapse heaolu pärast. Seda saab teha ka anonüümselt.
Laste ja peredega töötavad spetsialistid on kohustatud teatama abivajavast lapsest, kui nad kahtlustavad, et lapse kasvamine ja areng on ohus. Üldjuhul räägivad töötajad sel teemal kõigepealt perekonnaga.
Hädaohus olev lapsHädaohus oleva lapse puhul vajab kaitset tema elu ja tervis. Hädaoht lapse elule ja tervisele võib tuleneda nii välisest keskkonnast, teiste tegevusest kui ka lapse enda käitumisest. Hädaohu korral on lapse abivajadus niivõrd akuutne, et nõuab viivitamatut sekkumist, et ohtu ära hoida või lõpetada. Ohu tõrjumiseks võib olla vajalik lapse kiire toimetamine turvalistesse tingimustesse. |
| Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada helistades hädaabinumbril 112 (lisainfo 112.ee) |
Hädaohus olev laps on:
|
Abivajav lapsAbivajav lapse puhul on ohus tema heaolu. Võib olla tekkinud kahtlus lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu tema õigusi rikkuva olukorra suhtes. Lapse käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. |
| Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või helistades lasteabitelefonil 116 111 (lisainfo lasteabi.ee) |
Abivajav laps on:
|
- Pere elus toimub suur muutus, mis võib mõjutada kõigi selle liikmete elu.
- Vanemate jõud on raugenud, nad kannatavad psüühiliste probleemide, depressiooni või haiguste all.
- Vanemad pruugivad palju ja tihti sõltuvust tekitavaid aineid.
- Perekonnas kasutatakse vägivalda.
- Laps või noor ise teeb asju, mis on talle ohtlikud või kahjulikud; ta pruugib näiteks rohkesti sõltuvust tekitavaid aineid, paneb toime süütegusid või ei täida koolikohustust.
- Laps peab kandma oma vanuse kohta liiga suurt vastutust oma perekonna igapäevaelu eest, näiteks vanema haiguse tõttu.
Lastekaitsespetsialist jälgib hoolikalt igat teadet ja pöördumist ning vajaduse korral alustab lapse ja perekonna olukorra hindamist. Lapse ja pere vajadustest tulenevalt võib olukorra leevendamiseks perele pakkuda erinevaid teenuseid ja toetuseid või alustada juhtumitööd pikema ja ulatuslikuma abivajaduse katmiseks.
Enamasti on töötaja perega ühenduses ning kutsub vanemad ja lapse probleemi arutama. Lapse ja pere olukorra hindamisega seoses võib olla mitu kohtumist ning need võivad toimuda sotsiaalosakonnas, lasteaias, koolis või perekonna kodus. Kohtumistel räägitakse üheskoos sellest, miks teade on esitatud ning mida lapse ja perekonna abistamiseks saaks teha. Olukorra esmase hindamise käigus on lastekaitsespetsialistil õigus kohtuda lapsega ka ilma tema vanemate juuresolekuta.
Kui lapse ja perekonna olukorra puhul on vajalik lastekaitse abi, algab koostöö lastekaitsega. Kui abivajaduse hindamise tulemusena tekib spetsialistil mure lapse olukorra pärast, võidakse lastekaitset alustada ka olukorras, kus laps ise või tema vanemad ei pea seda vajalikuks.
Lastekaitse tööga ei alustata, kui olukorra esmase hindamise põhjal selgub, et laps ja pere toetust ei vaja või neid on võimalik toetada ühekordse meetmega näiteks nõustamise või mõne muu erialapsetsialisti vastuvõtule suunamisega.
Kui lastekaitse töö siiski algab, võidakse last ja peret toetada näiteks sotsiaalse juhendamise ja nõustamisega, majandusliku toega, tugiisikuteenusega, vaimset tervist toetavate teenustega jm.
Viimati uuendatud 23.07.2025
