2022. aasta oktoobri seisuga on Maksu- ja Tolliameti andmetel Võru vallas registreeritud 1 414 juriidilist isikut sh majanduslikult aktiivseid ehk töötajate või käibega ettevõtteid 538. Võru vallas elab ca 6000 tööealist inimest ja kokku töötab vallas 2900 inimest, mis tähendab, et pool tööealisest elanikkonnast on hõivatud väljaspool koduvalda.  Kõige enam töökohti pakub Võru vallas töötlev tööstus ca 1200 töökohta, mis moodustab 42% kõikidest töökohtadest Võru vallas. Veidi enam kui 20% (593 inimest) töötab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas. Ettevõtete ühe kuu kogukäive ulatus ligi 34 miljoni euroni, sellest ligi kolmveerand moodustas töötleva tööstuse ettevõtete käive. Palgad võrreldes Eesti keskmiste palkadega tegevusaladel on oluliselt madalamad, v.a. töötleva tööstuse tegevusalal.

Tabel 1. Ettevõtted tegevusalade lõikes Võru vallas seisuga oktoober 2022 (allikas: EMTA)

Töötleva tööstuse suurimad ettevõtted on seotud puidu töötlemisega. Vastavas sektoris on mitmeid Eesti ja lähiriikide võrdluses väga tugevaid ettevõtteid, kuhu käiakse tööl ka naaberomavalitsustest ja mujalt Eestist.  Varese külas asuv AS Toftan (ca 125 töötajat) on suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis. Ettevõttes on juurde loodud kümneid kõrgepalgalisi töökohti, valdav osa toodangust eksporditakse. Suureks puidutöötlemise ettevõtteks on ka Barrus AS (enam kui 300 töötajat, asub Verijärve külas). Väiksemaid sektori ettevõtteid on vallas kümneid nt Combilink OÜ, Förmann NT AS.

Suurematest töötleva tööstuse ettevõtetest on vallas esindatud veel ka metallitööstus, mille suuremaks ettevõtteks on AS Rauameister Väimelas (ca 100 töötajat) ja Parksepas asuv Lapi MT AS (ca 50 töötajat).

Töötleva tööstuse suur osakaal valla ettevõtluses tuleneb ühelt poolt asendist maakonnakeskuse rõngasvallana, teisalt on oluliseks ka teatud kohaliku ressursi (puit) olemasolu. Valdav osa ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga väikeettevõtted.

Arvestatav osa valla ettevõtetest tegutseb ka põllumajanduse ja metsanduse sektoris, kokku on vastavas sektori ligi 100 ettevõtet ning üle 240 töötaja.

Võru maakonna üheks oluliseks majandussektoriks on turism. Võru valla eripärast tulenevalt on aga turismi tähtsus valla piirkondades erinev. Endine Võru vald rõngasvallana on eelkõige maakonnakeskusega seotud nn elukeskkonna piirkond, endine Sõmerpalu vald aga tugev tööstuspiirkond. Sellest lähtuvalt on valla olulisemad turismiobjektid kaugemates piirkondades – nendeks on Vastseliina Piiskopilinnus ja Piusa külastuskeskus. Samuti looduskaunis Kütiorus kohalike eraettevõtjate poolt arendatav puhkekeskuse kompleks. Vastavate projektide edasiarendamine üle-eestilise ja ka rahvusvahelise külastussihtkohana on valla üks olulisemaid turismivaldkonna väljakutseid. Vallas paiknevate turismiobjektideks on veel nt Lasva veetorn ja August Teppo lõõtsamuuseum, lisaks on vallas mitmeid vaatamisväärsusi, mida turismimajanduses otseselt ei rakendata (nt Kirumpää linnuse varemed, mitmed  mõisahooned). Valla erinevates piirkondades on mitmeid turismitalusid ja puhkemajasid, suuremaid majutusasutusi vallas ei ole.

Turismi arendamise eeldusteks on valla looduslik keskkond, nt on valla väga palju looduslikke- (132) ning pais- ja tehisjärvi (58). Suuremad neist on Vagula, Lõõdla ja Kirikumäe järv, mille kasutamine puhkeotstarbel (sh vastava taristu loomine) on üks arenguvõimalusi.